26.08.2021
Terviseameti ametnike jaoks on patsidendid “koormaks”. Pilt on illustratiivne.
EKRE Riigikogu saadik Kalle Grünthal juhib tähelepanu sellele, et kuigi vaktsiinide riknemalaskjad käivad Riigikogu komisjonides aru andmas, ei luba nad kedagi „oma maadele“ asjade tegelikku seisu hindama.
„25. augustil toimus Riigikogu sotsiaalkomisjoni avalik istung, mida kanti üle veebi vahendusel ning on järele vaadatav ka YouTube kanalil. Komisjoni päevakorras oli vaid üks sisuline punkt: Riigisekretäri komisjoni aruande „Terviseameti ravimite külmlao rikke põhjustanud asjaolude väljaselgitamise kohta“ kuulamine. Istungile olid kutsutud lisaks riigisekretär Taimar Peterkopile veel ka Tervise- ja tööminister Tanel Kiik, Terviseameti peadirektor Üllar Lanno ning Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi esindaja.
Olles kuulanud ära kutsutute ettekanded, asusid Riigisekretäri komisjoni aruande järelduste kohta esitama küsimusi sotsiaalkomisjoni liikmed. Lähtudes küsimuste esitamise vormist ja sellele eelnenud kommentaaridest, võib kokkuvõtlikult öelda, et sotsiaalkomisjoni liikmed andsid hävitava hinnangu riigisekretäri komisjoni aruandes esitatud järeldustele. Põhjuseks asjaolu, et raportites esitatud faktilised asjaolud ei langenud kokku riigisekretäri komisjoni aruande lõppjäreldustega, mille kohaselt, ei olnud võimalik tuvastada vaktsiinide hävimises süüdi olevaid isikuid ning kahju olevat tekkinud vaid valesti projekteeritud ja ehitatud hoonega.
Näiteks raporti kohaselt puudus Terviseametil endal riskide maandamise kava ja tööeeskirjas ei ole reguleeritud, kes ja kuidas külmruumi temperatuuri kõrvalekalde korral avarii kõrvaldamiseni külmaravimid sobivatesse tingimustesse ümber paigutab. Kuigi avarii kõrvaldamiseks on Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsil lepingu kohaselt aega kuni 72 tundi, pole Terviseametil olemas ravimite kõlbmatuks muutumise vältimiseks vajalikku juhiseid ja korda.
Või siis lisaks raportis kajastuv, et ennetava riskihindamise puudumisele, ei ole hinnatud Terviseameti poolt ka juba esinenud riske ega arvestatud nende kordumise võimalusi, samuti ei ole korrigeeritud juhendeid ega rakendatud teisi riske maandavaid meetmeid.
Ilmselgelt selliste puuduste esinemisel ei saa süüdistada, mitte kedagi teist kui antud valdkonna eest vastutavaid isikuid, ehk siis Terviseameti otsest juhti Üllar Lannot ja selle valdkonna eest vastutavat minister Tanel Kiike.
Seega oli igati põhjendatud EKRE saadiku Kert Kingo retooriline küsimus, kuidas on võimalik, et Terviseametile on antud õigus koordineerida ja juhtida koroonakriisi, kui ta ei suuda isegi tagada ravimite säilimist oma külmlaos.
Isiklikult mina püüdsin aga Terviseameti peadirektorilt saada teavet selle kohta, mis on siis saanud nendest „riknenud“ ravimitest ja vaktsiinidest. Küsimus oli ajendatud asjaolust, et teatavasti kadus Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi laborist omal ajal suur kogus narkootikume ja seda ajal kui Instituudi direktoriks oli Üllar Lanno. Süüdlasi jällegi ei leitud. Tema vastusest selgus, et osa riknenud kaubast on Terviseameti külmlaos ning osa paigutatud erasektori ladudesse.
See mis aga edasi järgnes, oli aga uskumatu. Pärast seda, kui teatasin, et Riigikogu liikmetest sotsiaalkomisjoni liikmed soovivad minna erasektorisse hoiustatud riigivara, ehk siis riknenud vaktsiinide arvu ja nomenklatuuri osas inventuuri tegema, teatas Terviseameti peadirektor Üllar Lanno külma rahuga.
KÕRVALISTELE ISIKUTELE EI OLE SEE LUBATUD!
Mida sellest vastusest siis järeldada?
Saime teada, et Riigikogu liikmed on selle süvariigi mutrikese jaoks vaid kõrvalised isikud!
Mis on Üllar Lanno poolt inventuuri tegemise keeldumise motiivi tegelik eesmärk ning Riigikogu liikmete paigutamine kõrvaliste isikute kategooriasse, ei ole hetkel teada. Kindlasti annaks vastuse sellele küsimusele vaid kohene inventuur ja just Riigikogu liikmete poolt. Elame-näeme.“