19.04.2022
Kaitsepolitsei
Mõttekoja Praxis riigivalitsemise ekspert Meelis Oidsalu on võtnud oma eesmärgiks rahvuslaste igakülgse ründamise ja nõuab ERR-is avaldatud EKRE-vastase loo raames, et kapo uuriks rohkem erakonna tausta ja peaks väidetavat ässitamist korruptsiooniks.
Meelis Oidsalu ässitab küll kapot EKRE vastu (see on siis ka korruptsioon), kuid samas peaks kapo oma igat aastaraamatut kokku pannes kiikama ka Oidsalu suunas – tegu on legendaarse riigireetja Hermann Simmi asetäitjaga.
Postimees kirjutas 17. novembril 2006 pealkirja “Riigi julgeoleku volitatud juht paneb ameti maha” all järgmist: “20. novembrist lahkub riigi julgeoleku volitatud juhi kohalt pikaaegne kaitseministeeriumi julgeolekuosakonna juhataja Herman Simm. Simm lahkub ametist omal soovil, tõenäoliselt saab uueks riigi julgeoleku volitatud juhiks Meelis Oidsalu, kes praegu on julgeolekuosakonna juhataja asetäitja. Kaitseministeeriumist Simm ei lahku, vaid jätkab ministeeriumi nõunikuna.”
Kuna Oidsalu käsitleb oma loos tagasiulatuvalt “EKRE esivanema Rahvaliidu tegelasi”, siis ongi põhjust pöörduda tagasi neisse aegadesse ja küsida, kuidas oli töötada koos riigireeturiga, ja miks on ta nüüd nii innukas Kremli käsilasi otsima, kui oli ise ühe sellise asetäitja. Simmi juhtumit käsitleti üksikjuhtumina, keegi temaga koos töötanutest vastust andma ei pidanud. Muide, Postimehe loos on ka huvitav märge: “Kaitseminister Jürgen Ligi kinnitusel on Herman Simm teinud kahtlemata head tööd ja väärib selle eest tunnustust.”
Välisministeeriumi kunagises kokkuvõttes “Hermann Simmi juhtum” kirjutatakse: “Milline on Simmi tekitatud kahju ulatus? „Eesti jaoks väga suur, NATO jaoks tõsine,” tähendab teemat hästi tundev isik. „Eeluurimine on lõppenud ning selle järeldused on 17. novembril teatud isikutele avaldatud. Järeldustest selgub, et tänu Simmile tunneb Vene luure väga hästi Eesti kaitseväe lahinguvalmidust, selle tugevusi ja nõrkusi. See on strateegiline eelis Balti riikide vastu, kellega Venemaal on pidevalt pingelised suhted. Vene julgeolekuteenistus teab nüüd peaaegu kõike Eesti julgeolekuvõimest. Venelased tunnevad tänu Simmile ka NATO sisemist funktsioneerimist, infokanaleid ja ilmselt teatud kodeerimis- ning pealtkuulamismeetodeid.”
Meelis Oidsalu töötas Simmi käe all ja pidi nägema ülemuse tegevuse juures mõndagi kahtlast, kuid riigireetur sai siiski pikalt ja põhjalikult tegutseda.
Meelis Oidsalul endal on olnud tegemist kapoga – nii kirjutas Postimees 17. septembril 2021 pealkirja all “Riigikantselei julgeolekujuht tegi kapole Oidsalu kohta avalduse”: “Riigikantselei koordinatsioonidirektor Indrek Sirp tegi eelmisel nädalal, vaevalt mõni tund pärast Meelis Oidsalu teadet kaitseministeeriumi asekantsleri kohalt lahkumise kohta viimase asjus kaitsepolitseile avalduse, heites talle ette, et ta ei ole ministeeriumis riigisaladusega kõige korrektsemalt ringi käinud. Kaitsepolitsei asus saadud teavet uurima.”
Kui Meelis Oidsalu oli kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsler, seostati just temaga tuuleparkide rajamise takerdumist, kusjuures Delfi Ärileht kirjutas sellest lausa pealkirja all “Riik tahabki Aidut Eesti Energia kätte mängida? Oidsalu vihjas, et tuulepark tuleb, aga mitte “nende arendajatega”. Igal juhul peeti arendusi väga pikalt kinni, mis on tänases energiamajanduslikus olukorras suur tegematajätmine.
Oidsalu on EKRE teemasse tõmmanud ka Ukraina-temaatika – paraku on just Oidsalu-sugused rahvuslaste ja parempoolsete ründajad demoniseerinud üht Ukraina rahvuslikku ja sõjalist jõudu, kes on kõige vihasem Putini vastane, Azovi pataljoni, seda lausa nii kaugele, et lääneriigid keeldusid üksvahe kõnealust üksust abistamast.
Igor Taro aga kirjutas 30. märtsil on “Ukraina päevikus”: “Võimalik strateegilise ülekaalu saavutamise punkt on ka Mariupoli linn, mille keskust hoiab väsimatu ja kartmatu pataljon Azov, mille nimi ainuüksi toob vene okupandil kananaha ihule. Iga jumala päev saadab Azov kümneid okupante Mariupoli tänavatelt otse teise ilma, hävitades või võttes trofeeks vastase tehnikat, relvi ja moona.”
Meelis Oidsalu on mõttekoja Praxis riigivalitsemise ekspert – just sellest asutusest saavad tuult tiibadesse ideoloogid, nagu koja endine juht Tarmo Jüristo, kes lõi EKRE abielureferendumi nurjamiseks sihtasutuse Liberaalne Kodanik ehk SALK. Oidsalu saab meedias, eriti ERR-is ja Postimehes pidevalt sõna ja tema sihtmärgiks on alati konservatiivid, kusjuures Oidsalu sümpaatia näib kuuluvat internatsionalistlikule poliitprojektile Eesti 200.
Riigireeturi parema käena töötanud ja riigisaladustega hooletult ringikäimises kahtlustatud Meelis Oidsalu ei saa kuidagi olla see, kes soovitab kapole, keda jälgida.
UU