Karl Olaf Rääk: e-valimiste süngeks tulemuseks on vaegvalitsejad

Eesti Televisiooni 6. septembri saates “Esimene stuudio” saime jälgida kummalist etendust. See sarnanes kunagistele Monty Pythoni sketšidele, kuid kahjuks oli tegemist mitte absurdi kalduva paroodia, vaid riigi peaministri esinemisega.

Peategelane vassis ja valetas entusiastlikult. Kord oli meie elekter vaat et kogu Euroopa soodsaim, teine kord kuuldi Saksamaal skandeeritavat Reformierakonna jutupunkte. Ähmi sattudes tõi tähtis poliitik aga kuuldavale pikki tiraade, mille mõttest oli ka parima tahtmise juures võimatu aru saada. Seosetu sõnumi poolest tekkis tugev paralleel praeguse Ameerika presidendiga, kes on kuulsust kogunud mitte riigimeheliku tarkuse, vaid segase jutu ning katsetega nähtamatu sõbra kätt suruda.

Astraalmaailmaga kommunikeerumise püüd pole ainus, mis vaegvalitsejaid ühendab. Mõlemad on võimule upitanud mitte rahva toetus, vaid logisev ja ebausaldusväärne valimissüsteem koos peavoolu- ning sotsiaalmeedia jõulise abiga. USA-s on asja uuritud ja välja ilmub järjest uusi tõendeid selle kohta, et praegune president upitati võimule massiivse valimispettuse, avaliku arvamuse mõjutamise ja muude valevõtetega. Valimistulemusi mõjutasid ajalehed, uudisteportaalid, sotsiaalmeediahiiud.

Eestis sellistele pisiasjadele tähelepanu ei pöörata. Isegi nendest rääkimine on piinlik ja parketikõlbmatu, nagu banketil valju kõhutuule laskmine. Eesti valimised on ausad, sest me peame seda uskuma ja ususalgajad saavad kõvasti noomida.

Igal teol on tagajärjed. Pealtnäha süütu reaalsuse painutamise, pisukese rahva tahte korrigeerimise tulemusena on meil reaalne oht seista silmitsi meie laiuskraadi suurimate hirmude: külma, pimeduse ja näljaga. Sest need, kes valitsema “valiti”, on võimetud olukorra tõsidust taipama või midagi selle parandamiseks tegema.

Inimestele meeldib esindusdemokraatia antud võimu tunnetada. Seda õhkub sõjahüüetest, nagu “valimistel näeme, r*sk!”, “minu häält tema enam ei saa” või “meie pere hääled lähevad temale”. Aga kui inimeste võimalus endale esindajaid valida ära võetakse, mis sellest võimust järele jääb? Mis tunne on inimestel, kui nad mõistavad, et neid on aastaid lollitatud, etendatud demokraatia ja valimiste nukuteatrit? Kui inimesed taipavad, et neil, kuigi formaalselt kõrgema võimu kandjatel, ei ole mingit võimalust toimuvat mõjutada? Valigu keda tahes, võimule pääsevad need, kes sinna hämara seltskonna poolt istutatakse.

Ainus võimalus seda hävitavat nõiaringi murda on Põhiseadusega antud võim tagasi võtta. Nõuda ebausaldusväärsete e-valimiste lõpetamist. Nõuda topeltkontrolli valimisjaoskondadesse, sest praktika on näidanud, et valemängijad kasutavad võltsimiseks iga võimalust.

Päitsed tuleb pähe panna ka rahva arvamust kellegi huvide järgi voolivale peavoolumeediale. Nemad tegelevad tuhat korda tõsisema valimistulemuste mõjutamisega kui mõni poliitik, kes valel kuupäeval pastapliiatsit pakub. Kui inimestele on aastaid sisendatud, et ühed poliitikud on pahad ja teised head, siis ei saa järgnevaid valimisi ausateks nimetada. Ausad valimised eeldavad, et valijatel on olemas erapooletu ja tõele vastav informatsioon. Meie peavoolumeediast voolab paraku vaid must-valget propagandat.

Pettusega leppimine toob meile kõigile valusa karistuse.

Karl Olaf Rääk, kolumnist