17.05.2022
Lääne reaalpoliitika.
Kui Venemaa alustas agressiooni Ukraina vastu, tekkis teatud hetkel suurem lootus, et Ameerika Ühendriigid, Euroopa Liit ja teised arenenumad läänemaad panevad sel korral Putini paika – ja nüüd, mil Kremli agressioon on takerdumas, tuleb üha enam tunne, et ajaloost pole õpitud ja Venemaal lastakse jälle jalule tõusta.
ERR kirjutab: Veebiväljaande Politico teatel muretsevad Euroopa Liidu (EL) suurimad riigid üha rohkem, et Ukraina võib sõja võita. Suurriikide liidrid muretsevad, et Ukraina võit võib Venemaad destabiliseerida. See muudaks Moskva käitumise veelgi ettearvamatumaks ja lükkaks edasi energiaäri normaliseerumise. Seetõttu pooldavad mõned Lääne-Euroopa pealinnad “nägu päästvat” lahendust, isegi kui Ukraina peaks loobuma territooriumist, teatas Politico.
BNS omakorda kirjutab: ÜRO peasekretär António Guterres teeb ettepaneku leevendada Venemaa-vastaseid sanktsioone, kui see avab Ukraina teraviljaekspordi, kirjutas mainekas ärileht The Wall Street Journal viitega diplomaatidele.
Pole kahtlustki, et Venemaa on selliseid arenguid märganud ja näeb selles oma võimalusi – vahendab ju BNS “Putin: Euroopa naftasanktsioonid on majanduslik enesetapp.”
Nii tundubki, et Ukraina kibekiire abistamine (mida näiteks Saksamaa oluliselt takistas) oli tingitud hirmust, et pärast seda, kui Putin on Ukraina alla neelanud, hakkab ta koputama Berliini, Pariisi ja Brüsseli väravatele. Nüüd, kui selgub, et Ukraina on Lääne päästnud ja võib sõja võita, hakatakse hoopis talle kaikaid kodaratesse loopima ja survet järeleandmisteks tegema. Lääs pole taas midagi õppinud.
Saksamaa mängis aastakümneid Venemaale trumpe kätte, aitas rajada gaasijuhtme Nord Stream 2 ja pidi siiski tõdema, et Kremli gaasinisa otsas rippumine pole turvaline – tundub, et see õppetund on juba unustatud. Lääne reeturlikkus oli selgelt nähtav ka Afganistani mahamängimises. Isegi NATO-s ei saa kindel olla, sest üks liige, Türgi, on Soome ja Rootsi lisandumise vastu põhjusel, et seal on peidupaiga leidnud kurdi iseseisvuslased – aga Türgita ei pruugi NATO 5. artikkel rakenduda.
Läänes on välja kujunenud nn heaoluühiskond, mis tegeleb mugavustsoonis seksuaalsete vähemuste õigustega, kardab sõdida ja isegi häält tõsta, kui diktaatorid sigatsevad, probleeme püütakse kas vaiba alla pühkida või järeleandmistega “pahadele” edasi lükata, ise samas ennast rohepöördega roosates – selline ühiskond kaua enam vastu ei pea, see on Lääne-Rooma lõpp vol 2. Kahjuks suudavad liberaalid vist enne Ukraina reeta.
Pole teada, mida hakkavad lääneriigid kord Ukrainalt abistamise eest sisse kasseerima, kuid kindlasti on nende seas geiõigused ja rohepööre. Samas on Ukrainal oma trumbid, ennekõike see, et nad kaitsevad lääne tsivilisatsiooni.
Eesti (ja Ukraina) koht on Euroopas ja läänemaailmas, aga kumbki ei tohi seejuures lasta valvsust uinutada ja lääneliitlastele sajaprotsendiliselt loota, sest enda naha nimel on liberaalne Lääs varemgi juudateele läinud.
UU