Kas võrdsusvolinik Liisa Pakosta saaks koha Titanicu päästepaadis?

1912. aastal oleks ta naisena tõenäoliselt saanud. Tänapäeval aga… tänaste arengute jätkudes öeldakse talle juba üsna varsti: “Seltsimees maailmakodanik, oodake järjekorras, me oleme kõik võrdsed inimesed!”

Jutt käib seltsimees võrdsusvoliniku järjekordsest karjatusest Postimehes: “Poiste tööõpetust ei ole olemas!” või nagu ütleb lisaselgitus: “Tehnoloogiaõpetus on praeguses õppekavas põhjendamatult tagaplaanil ja takkapihta de facto sooliselt diskrimineeriv, leiab võrdsete võimaluste volinik Liisa Pakosta.”

Esmalt küsiks: kas sellisel järeldusel on olemas ühiskondlik tellimus ja toetus või on tegu võitlevate naisõiguslaste tavapärase ideoloogilise projektiga? Tundub pigem viimasena.

Pakosta luuludesse süvenemata tuleb nentida, et tööõpetuses peavad kindlasti olema valikud: kui tüdruk tahab puutööd teha ja poiss kududa, siis kindlasti peavad nad võimaluse saama. Küll aga ei saa teha sooneutraalset tööõpetust, eriti pannes lapsed koos erinevaid asju tegema. Kudumine käib ilmselt ühes klassis ja puutöö teises ning kindlasti ei saa seal teha “triibulisi nimekirju” kudujate ja tislerite osas – ilmselt on esimeste puhul enamik ikkagi neiud ja teisel puhul noormehed.

Küsimus sotsiaalsest ja ühiskondlikust tellimusest on omal kohal – võib ju tüdrukutele õpetada automootori parandamist ja poistele kudumist-nõelumist, aga kui täiskasvanutena on mehest ja naisest koosneval paaril nädalavahetusel vaja pesta nädala pesu ja lõigata valmis kaminapuud, siis päris kindlasti ei küsita: “Kallis, kumb meist täna puid saeb ja kumb pesu peseb?”

Kui naine jääb pesu pesema ja mees paneb mootorsae käima, siis pole see diskrimineeriv sotsiaalne konstruktsioon mõlema peades, vaid ikkagi jaotus meeste ja naiste töödeks. Iga normaalne naine tahab veenduda, et pere pesu saab puhas ja triigitud ning mehel käib jõud paremini üle tundide kaupa saega jõristamisest. Miks on siis tööõpetus vaja sooneutraalseks muuta?

Paljud naised on head mehaanikud ja mehed moeloojad, aga see ei tähenda, et tööd tuleb otsast lõpuni naisõiguslaste soovi kohaselt sooneutraalseks muuta – paljud tööd pole naistele jõukohasedki.

Kui olete märganud, siis “triibulisi nimekirju” nõutakse ennekõike juhtivkohtadele, istuvatele ehk kontorikohtadele ja kõrgepalgalistele ametikohtadele – ükski feminist ei nõua võrdsust kaevandustes ja ehitustel. See tähendab, et sooline aspekt ikka jääb – hea palgaga kaevuriamet pole ikkagi naiste massitöökoht.

Kas naised ikka on ideoloogilist võrdõiguslikkust saavutades õnnelikud (paljud arvavad, et on)? Rootsi uuring näitab, et sealses feministlikus ühiskonnas on üles kasvanud juba paar põlvkonda noori mehi, kes ei ava naistele uksi ega tee komplimente – see olevat seksistlik. Need mehed suhtuvad naistesse juba nagu semudesse, see aga on muutunud paljusid suhtumisi.

Mitte iga mees ei julge sekkuda, kui tänaval pekstakse inimest ja korrakaitse abi pole kohe võtta. Varem sekkusid rootsi mehed ka siis, kui endal hirm nahas oli – NAIST ei tohi ometi abita jätta. Nüüd naisi pole, on võrdsed kodanikud, ja pelguril on lihtsam moraalseid dilemmasid terve naha kasuks lahendada.

Kliimahüsteerikud rõhutavad, et edaspidi tabavad Maad üha võimsamad ja üha rohkem looduskatastroofe – alles möllasid USA rannikul Ida ja veel mingi naisenimega looduspeletis. See tähendab üha sagenevaid olukordi, kus tuleb ekstreemsetes tingimustes inimesi päästa. Radikaalfeministliku ideoloogia järgi ei rakendu nüüd Titanicu filmis nähtud põhimõte “Naised ja lapsed kõigepealt!” enam üksikute naiste kohta. Need mehed, kes tolles filmis argpüksidena päästepaati hiilisid, saavad seda nüüd südametunnistuspiinadeta teha – meil on ju sooline võrdsus, härrasmehi ja daame enam pole, miks pean mina surema ja too naine ellu jääma?

Eks Liisa Pakosta peab ka arvestama, et kui päästekopter on viimse võimaluseni üle koormatud ja üks inimene veel kuidagi mahub, aga kaks kindlasti mitte, siis tema asemel võib “triibuliste nimekirjade” järgi ära lennata kena noormees, kes võib lisaks veel meelde tuletada, et on gei ja vähemusi peab ennekõike abistama.