Kaspar Arro koalitsioonilepingu kaitseks: head ideed kõigilt kolmelt erakonnalt

Kaspar Arro toetab EKRE, Keskerakonna ja Isamaa ühisvalitsust.

Välismaal töötav rahvuskonservatiivse mõttelaadiga kaasautor Kaspar Arro vaatab sündinud koalitsioonilepet heakskiitva pilguga.

“Värske koalitsioonileping on laual – kolm osapoolt on moodustanud valitsuse, mis peaks Eesti riiki juhtima läbi järgneva nelja aasta. Koalitsioonileping on tõeline võit eesti rahvale, selle lepingu täideviimisel murtakse lõplikult kahe aasta taguste sündmustega alanud reformierakondliku märatsemise 17 aasta pikkune ike.

Silma hakkab, et sõlmitud koalitsioonileping kannab kõikide kolme erakonna nägu ja on positiivne süntees kõikide erakondade tugevusest. Eesti Konservatiivne Erakond annab selge rahvusliku värvingu, mida toetab samuti rahvusliku taustaga Isamaa aastatepikkune reaalne valitsemiskogemus ning Keskerakonna peamiseks koalitsioonipartneriks olemine annab leppele tugevalt sotsiaalse värvingu. See sümbioos on eriti rõõmustav, arvestades kuidas valimiskampaania edenedes on selgelt sotsiaalsetes dimensioonides mõtleva hooliva konservatiivsuse suunas arenenud ka EKRE, eemaldudes pisitasa oma aastatetagusest vahest ehk rabedamana kõlanud sotsiaalsest sõnumist.

Rahvuslased teavad, et tõeline rahvusluse õitseng saab põhineda ainult sellel, kui kõik rahvuse liikmed on koondatud ühisesse rahvuskodusse. Rahvuskodus ei jäeta kedagi eemale ega nälga ega röövita juriidiliste knihvidega tööinimeste tööviljasid, süüdistades paljaksvarastatud ausaid tööinimesi hiljem “saamatuses”. Selline lähenemine sobib liberaalidele, kelle jaoks on “uppuja päästmine uppuja enda asi” ja riigi ainus roll on nende arvates lillamale rahvakillule pereinimeste pahandamise arvelt õigusi juurde anda. Reformierakonna ja “sotsiaaldemokraatide” vaid pururikkaid ärimehi toetav sotsiaalse stiihia ajastu on lõplikult läbi saanud, Eesti on asunud sammuma selgelt euroopalikku teed.

Kui ma ütlen “euroopalikku”, siis ma mõtlen siin tõelist Euroopat. Mitte “euro-” eesliitega kaasnevat bürokraatlikku hingetust, vaid seda euroopalikku arusaamist ühiskonnast, mis vastandub selgelt ameerikalikule “kapital ennekõike!” kontseptsioonile. Euroopas on alati olnud au sees riigi kui kogu ühiskonna tasakaalustaja kontseptsioon. Reformierakonna juhitud tee ei oleks viinud meid paraku isegi mitte ameerikalikku näidisfilmiühiskonnani, vaid me oleks muutunud sarnaseks Venemaa, Ukraina ja Ladina-Ameerika oligarhiliste ühiskondadega. Mis ongi olnud Reformierakonna kui miljonäride kliki partei selge eesmärk – nagu me nüüd selge pilgu ja ehmatusega näeme äraostetud ajakirjanike poolt läbiviidavate Reformikontori mahitusel toimuvate vabaduse ja demokraatia vastaste inforünnete najal.

Uus koalitsioonileping on euroopalik ka vastandina vasakliberaalses meedias “euroopalikeks” kutsutud väärtustega nagu geipulmad, inimeste homunkuluseerimine (ehk soovahetus), aafrikalike väärtuste ülistamine jne. “Lilla koalitsiooni” põhimõtetest eristab tänast valitsust see, et sel ajal kui võõrandunud liberaalsed poliitikud räägivad “geiõiguste” laiendamisest, siis töösse minev koalitsioonileping räägib perekonna kaitsmisest ja eelistamisest.

Koalitsioonileping ei rõhuta ühtegi väärväärtust, vaid keskendub selle asemel muu hulgas näiteks perede toetamisele kodulaenu maksmisel, lasterikaste peredele tehtavate maksusoodustustele, noorte isamaalist kasvatusele jne. Puuduvad viited sellele, et normaalseid ühiskondlikke norme eiravad väärtused oleks erilist tähelepanu vajavana au sees, nagu seda “lilla koalitsioon” kindlasti oma paralleelleppesse lisab. Need väärtused, mida koalitsioonileping sisaldab ja edendada lubab, ongi tõeliselt euroopalikud väärtused – kuna need on väärtused, mis on meie tsivilisatsiooni teinud ülimaks maailmas.

Kuid positiivne on, et loodav koalitsioonileping ei keskendu vaid üldtunnustatud väärtuste ülesloetlemisele ja edendamisele. Tegelikult on leping sisukas dokument, mis paneb paika hulgaliselt konkreetseid tegevusi, mis tulevad Eesti töötavatele inimestele kõigiti kasuks ja on eelduseks tõelise rahvakodu ehitamisel. Kindlalt on mitmekordselt lubatud kontrollida ebaseaduslikku immigratsiooni ja mitte ainult – lubatakse üle vaadata ka punktid, mille alusel pahatahtlikud tööandjad pealtnäha seaduslike meetoditega odavtööjõudu riiki impordivad.

Saab eeldada, et jokk-skeemidele ajutise tööjõu sissevedamisel pannakse lähiajal piirid ja Eesti töötajad võivad ka edaspidi õigustatult loota palgatõusule ja töötingimuste paranemisele eraettevõtetes. Kindlasti hakkavad leppes silma ohtrad lubadused tavalistele Eesti inimestele suunatud riiklike terviseteenuste parendamise ja edendamise kohta – see on kahtlemata suur võit töötavatele inimestele, olukorras kus “lilla koalitsioon” oleks Reformierakonna juhtimisel ka edaspidi erastanud, kärpinud ja kitsendanud maksurahade eest võimaldatavaid tervishoiuteenuseid.

Olulised on tavalistele töötavatele inimestele kindlasti kuritegevusega seotud valdkonnad – nii võimaldab rahvakohtunike kaasamine silma peal hoida laiskvorstidest ja kriminaalide-sõbralikkusega silma paistnud kohtunike-advokaatide maffia toimetamistel, mis tõotab anda viimase hoobi organiseeritud kuritegevusele ja tänaseni väikeasulates võimutsevatele kohalikele “bossidele”.

Muidugi tuleb tavalisele eesti inimesele kasuks ka pensionifondide rahade avamised laenukoormuse katmiseks. Lõpeb ära totter olukord, kus pankur ühelt poolt võtab sunniviisiliselt sinult pensioniraha ja “kasvatab” seda sinu eest sisuliselt nulltootlusega, kuid teise käega annab sulle kahekohaliste intressinumbritega eluaseme- ja tarbimislaene. Nüüd saab lihtne inimene liiakasuvõtjatele oma laenud ennetähtaegselt tagasi maksta, enne kui ta lõplikult konksu otsa võetakse ning ise oma “pensionisammaste” eest hoolitseda, ilma äpardunud “professionaalide” abita.

Oluline on esile tõsta ka kutsekoolide rolli tähtsustamist ning lubadust edaspidi paremini omavahel siduda kutse- ja üldharidust – kui selle taga saaks näha ühiskondliku sidususe suurenemist haridusliku kihistumise vähendamise läbi. On oluline, et töölisklass ja haritlased tuleksid ühest ja samast kasvukeskkonnast, vältimaks üleüldise võõrandumise tekkimist, kus kõrgharitud inimesed ei tea praktilisest elust praktiliselt mitte midagi. Nagu me täna näeme, kuidas “lumehelbekesed” kaitsevad agaralt “lilla koalitsiooni” väärtusi ja promovad aafriklaste ja muslimite globaalset aitamist, sel ajal kui nende kõrval samas riigis elavad töölisklassi inimesed on hädas oma igapäevase eluga hakkamasaamisel tänu nendesamade elukaugete inimeste poolt läbiviidavatele poliitikatele.

Eraldi väärib esiletõstmist transpordi- ja infovõrgustiku arendamise lubadused – kiire internet, teede edasiarendamine, raudteed (näiteks Rohuküla liin). Kindlasti on siinkirjutaja arvates sümpaatne, et kergliiklusteede arendamise vajadus on koalitsioonileppesse sisse kirjutatud – samm, mis on end mujal Euroopas positiivselt õigustanud. Ning loomulikult Rail Baltica – kolm erakonda leppisid kokku, et hiidprojektiga minnakse edasi vaid juhul, kui Euroopa Liit oma kunagi välja lubatud neljaviiendikulise osalusega projekti haldab. Eesti maksumaksja sellist kolossi ülal pidama ei hakka, see ei ole kõigest miljonilise rahvaga Eesti huvides. Lääne-Eesti loodus hingab ehk kergendatult.

Ja loodusest rääkides, siia lõppu, peale muidu hästi väljakukkunud koalitsioonileppe kiitmist, tahaksin tähelepanu juhtida ühele konkreetsele teemale mis kahjuks leppest näikse välja jäänud olevat… Kuigi kolme erakonna profiile vaadates oleks võinud ju seal ühisosa olla. Nimelt metsade hoolimatu lageraie ühemõtteline keelustamise ja ülepaisutatud raiemahtudega Eesti metsa arengukava ülevaatamise punktid näivad suures õhinas unustatud olevat… Või on siiski metsaärikate lobi olnud nii tugev, et meie metsade rüüstamise kohta ei ole juletud avalikku märget teha. Paraku, ega iga hea asi ei saagi olla täiuslik.

Kuid kokkuvõttes pean nentima, et eesti inimestel on lootust, et antud koalitsiooni püsimisel on võimalik reformierakondliku ikke tume vari lõplikult Eesti kohalt maha raputada ning nende jäetud pahahaisulisest mentaliteedist vabaneda, parasiitlik toiduahel purustada ning Eesti areng jälle rööbastele juhtida. Edu kolmikliidule!”

Toimetuselt: metsade kaitse on siiski kätketud leppe alajaotuse 15 esimestesse punktidesse, mis võivad tunduda pisut ümmargustena (üldtekstis see tavaliselt nii ongi), kuid annavad võimaluse panna piir metsade ülemajandamisele. Aga tänud Kaspar Arrole ausa ja positiivse hinnangu eest!

Kommentaarid