Kellakeeramine – küsimus, mis tuleb ära otsustada

Arvamus,
©Uued Uudised
Inimestel oleks parem elada looduse rütmide järgi, mitte teha iseendale mõjutusi. Pilt on illustratiivne.

Kellakeeramine pole otstarbekas. Kaks korda aastas on inimesed kõikjal Euroopas häiritud kellakeeramisest. Üleminek talveajalt suveajale pidi selle algatajate kinnitusel aitama paremini kasutada valget osa päevast ning muuta tööperioodi viljakamaks. Tänaseks on vildakast arvamusest õnneks loobutud ning alustatud protsessi kellakeeramise lõpetamiseks. Kahjuks viitab kõik sellele, et asi venib.

Ometi on segadus, mida kellakeeramine kaks korda aastas tekitab, piisav põhjus, et sellest kiirelt loobuda. Ajavahetus ei anna kokkuhoidu. Pole ühtki vettpidavat arvutust, kui suurel määral energiat tänu kellakeeramisele kokku hoitakse ning kuivõrd kasvab valge aja parema ärakasutamise tõttu inimeste tööpanus. Tegemist on asjaga iseeneses, nagu ka mitmete muude EL-i ametnikearmee poolt pastakast väljaimetud meetmega (banaanide kõverusstandard ja tolmuimejate mootorivõimsuse kärpimine). Ent poliitiline algatus, mis ei too kasu inimeste heaolule, elujärjele ja majanduslikule toimetulekule, kaotab mõtte.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Kellakeeramine ohustab tervist

Igal aastal langeme kellakeeramise tõttu mõneks ajaks depressiooni, sest ajaga mängimine tekitab stressi ja ebamugavust, praeguses eriolukorras poleks seda aga kindlasti tarvis. Kas kõik ajanäitajad said õigeks pandud, ega ma hommikul sisse ei maga, kuidas end järgmistel päevadel tunnen? – need küsimused vaevavad iga eurooplast, kellest on tehtud kellaga mängimise katsejänes.

Kellakeeramisest johtuv valulik reaktsioon pole pelgalt emotsioon, vaid väljendab organismi protesti ebamugavale olukorrale. Arstide väitel on öö ja päeva vaheldumise rütm evolutsioonis väljakujunenud tunnetuslik protsess ning püüd seda trotsida, sulaselge posimine.

Tohtrid selgitavad, et kellakeeramine pärsib tähelepanu ning alandab töövõimet. Selle kahju võib ulatuda Euroopas miljardite eurodeni, mis kaotatakse õnnetuste läbi ja väsinud tööliste langenud keskendumisvõime tõttu. Milleks? Kellakeeramine tekitab ka unehäireid, mis võivad pöördumatult kahjustada tervist ning tekitada organismis raskesti ravitavaid muutusi. Kuidas mõjub kellakeeramine viiruseohust niigi hapraks muutunud rahvatervisele, näitavad lähinädalad.

Suve või talveaeg, selles on küsimus 

Põhjuseks, mis kellakeeramisest loobumine venib, on riikide suutmatus kokku leppida, kas edaspidi jääks kasutusse suve- või talveaeg.

Inimesed jagunevad laias laastus öölembesteks ja hommikuvirgeteks ning see määrab ka suhtumise küsimusse, kas jääma peaks vööndiajale lähedase talveaja juurde, või eelistama väidetavalt hommikusele reipusele ja töökusele häälestavat suveaega. Eesti elanikud on enamuses töökad ja krapsakad hommikuvirged. Küsitluste kohaselt toetab 70% meist igavest suveaega ning vaid 20% tahab jätkata vööndiaja lähedase talveajaga. 10% jäävad selles küsimuses äraootavale sisukohale.

Kindlasti mõjutab suveaja populaarsust tõik, et suvi on põhjamaalastele haruldane ja hingele kallis aastaaeg, mis muudab meid kõiki nooremaks, toob südamesse armastuse ja mõtteisse lennukuse, sellest siis ka ihalus kõige suvega seonduva järele. Arstide hinnangul on tervisele, töövõimele ja pikemas perspektiivis ühiskonna heaolule oluline elada võimalikult vööndiajale lähedastes tingimustes. Sestap oleks mõistlikum valik siiski vööndiaeg, sest kes ei tahaks püsida aastaringselt terve, töökas ja tegus.

Kellakeeramisest tuleks loobuda võimalikult kiiresti

Uuringute kohaselt on kolmandik Eesti elanikest depressioonis või selle eelses seisundis. Võimalik, et kriis on depressiooni veelgi süvendanud. Muidugi on depressiooni kaldumisel oluline panus kaamosel ja kitsilt jaotuval päikesevalgusel, ent kindlasti annab sellesse kurba statistikasse oma osa kellakeeramine. Võrreldes lõunapoolsete riikidega on meie sesoonne päeva ja öö pikkuse vaheldumine äärmiselt suur ning siit ka rahvuslikud vaimsed iseärasused.

Kellakeeramise lõpetamise eestvedajaks on Soome, kelle valitsus pöördus Euroopa Parlamendi poole ettepanekuga ajamängud lõpetada. Küsimus võeti arutusele, langetati ka otsus osutite näppimisest loobuda, aga nagu kõik suure liidu üksmeelt nõudvad algatused, on protsess takerdunud. Eesti valitsusel tuleks põhjanaabrite algatust jõulisemalt toetada, sest inimesed ootavad lahendust.

Vsevolod Jürgenson, Mustamäe Linnaosakogu liige

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused