Kert Kingo: kuidas vähendab automaksu kehtestamine ebavõrdsust ja vaesusriski?

Lugesin valitsuse koalitsioonilepingust, mis allkirjastati 2023. aastal: “Koalitsiooni moodustajad peavad oluliseks, et meie maksupoliitika oleks tulevikku vaatav. Viime ellu poliitikaid, mis vähendavad ebavõrdsust ja vaesusriski ning tasakaalustavad Eesti piirkondlikku arengut.” Arvestades, mis eelnõu me praegu menetleme ehk automaksu eelnõu, siis tekib minul küll küsimus, kuidas vähendab automaksu kehtestamine ebavõrdsust, vaesusriski ja piirkondlikku arengut tekitab juurde.Tallinna elanike vaatevinklist muidugi on see kõik lihtne, sest Tallinnas on alternatiivtransporti palju. Tallinnas on troll, tramm, bussid ja on mingeid väiksemaid variante ka veel liikuda. Aga Eesti ei ole ainult Tallinn ja Tallinna lähiümbrus. Inimesed, kes elavad maapiirkondades väljaspool Tallinna, teisel pool Eestit, Kagu-Eestis, Lõuna-Eestis, nende töökohad asuvad tihti elukohast kilomeetrite, kümnete kilomeetrite kaugusel. Sama on ka lasteaia või kooliga. Aeg-ajalt on vaja ka arsti juures käia. Riik ju nõuab, et inimesed pööraksid rohkem oma tervisele tähelepanu ja hoolitseksid ise oma tervise eest. Raha ei ole, Haigekassagi nimetati ümber Tervisekassaks – me peame kõik terved olema. Vaja on käia ka hambaarstil, kellel muidugi raha selleks natukenegi jätkub. Poes on ka vaja käia: sööma ju peab ja riideid selga vaja. Neid asju, neid teenuseid ei ole maapiirkondades kodu lähedal. Need on kuskil eemal, need on kümnete kilomeetrite kaugusel tihti.

Millega siis sinna liikuda? Ühistranspordivõrgustik on maapiirkondades ikka üsna-üsna puudulik. Igasse külla buss ei liigu ja ei sõida ja liigub ainult mingi kindel arv kordi päevas. Ja see busside liikumise aeg, see ei sobitu näiteks registreeritud arsti vastuvõtuajaga või broneeritud notariajaga. Ometigi ka maapiirkondades elavate inimeste igapäevatoimetused vajavad tegemist, sest riik ise ka nõuab seda, ametiasutustes käia on vaja. Selleks ongi maainimesel hädavajalik auto olemasolu, sest paraku maal muud varianti ei ole. Auto pidamine ei ole maapiirkonna elanikele odav, sest läbitavad vahemaad on pikad, kulub palju kütust, loomulikult ka remont. Sissetulekud on aga Tallinnaga ja Tallinna lähiümbrusega võrreldes kordades väiksemad.

Nüüd seesama Eesti riik ja see valitsus, kes ei ole hoolitsenud nende maainimeste eest ja neile kõikide vajalike teenuste kättesaadavust võimaldanud, kehtestab neile automaksu. Saite!

Ja see argument, et ei ole vaja neid suuri võimsaid autosid. No ma ei tea, see valitsus, kes selle otsuse vastu võttis, kas nemad üldse siit Tallinna lähipiirkonnast väljaspool on käinud, vaadanud, mis olukordades on paljud maateed. Maal on vaja võimsa mootoriga autot, on vaja maasturi moodi autot, sest igal pool seal ei ole euroteid, ei ole asfalti isegi. Oma koduhoovist välja saamiseks tuleb näiteks sügisel läbida sügavat pori ja talvel paksu lund. Mingi pisikese, väikese, kaheukselise elektriautoga seda ei ole lihtsalt ju võimalik teha. Sellistest argiprobleemidest ei saa tänased valitsejad aru, sest nemad ei tea mitte midagi, mis asub Tallinnas või Tallinna lähiümbrusest väljaspool.

See on maapiirkondade väljasuretamine. Tahtlik, teadlik väljasuretamine. Vaadates tänase valitsuse tegevust, siis seda on juba kõik tõenäoliselt aru saanud ja kogenud: ei ole neile empaatiavõimet, ei ole neil hoolivust ega arusaamisvõimet. Kogu selle aasta jooksul me siin suuremalt jaolt olemegi menetlenud ainult erinevaid maksutõuse, mis kõik mõjuvad iga üksikisiku rahakotile, iga isiku toimetulekule. Pean siin eelkõige silmas neid inimesi, kes ei ela siin pealinnas, kes elavad väljaspool, kaugemates Eesti nurkades, kus on töötasud väiksemad, kulud on suuremad.

See on väga halb eelnõu. See on Eesti riigi maapiirkondade hävitamise eelnõu. Sellist eelnõu ei saa kuidagimoodi toetada.”

Kert Kingo, riigikogu liige (EKRE)