Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Kiidulaul Eesti pensionäre toitvatele välismaalastele hakkab üha enam häält kaotama

-
19.07.2021
Välismaistest toidukulleritest on ühtäkki saanud Eesti ühiskonna ülalpidajad. Pilt on illustratiivne.
© Uued Uudised

Vahur Kooritsa paskvill EPL-is on leidnud suurt vastukaja, mõistagi suuresti negatiivset, ning meediakriitikat täiendab sotsiaalmeedias Jaanus Vogelberg.

“Jätk eilsele “faktikontrollile” EPLi veergudel, seekord jälle võimas “analüüs” Kooritsa sulest. Lugu paistab olevat ette söödetud ABB poolt. Olen isegi ABB Tallinna külje all olevas tehases ekskursioonil käinud ja lugu teinud – nad palkavad väga palju inimesi, sh ka välismaalasi, kellest üks on uhkelt lehepildil poseerimas.

Loos ka selline koht: “Välistudengite valikus domineerivad rohkem rahvusvahelised korporatsioonid, nagu Ericsson, ABB, Telia ja teised, sest nende sisemine töökeel on inglise keel.” “Tasakaalustatud allikateringiga” loos räägivad oma huvidest lähtuvat juttu veel muuhulgas ka TÜ õppeprorektor, TTÜ rektor ja Eestisse välistudengeid õppima meelitava Study In Estonia programmi juht.

Kogu argumentatsioon on nagu eilses faktikontrollis – lihtsakoeline “kui palju nad makse maksavad ja poes kulutavad”. Kui mõne ASi üldkoosolekul hakataks sellist juttu rääkima, et meil olid päris suured sissetulekud, aga vot väljaminekutest ja just selliste investeerimisvalikute põhjendustest jms ei räägiks, siis löödaks juhtkond muidugi minema. Aga avalikkust peetakse lammasteks, kellele võib suvalist demagoogiat ajada.

Mõned kohad veel eriti head. “Välistudengid on aidanud Tartu ülikoolil täita ka riigi seatud eesmärki kasvatada IT-tudengite arvu kolme aastaga 30%. „Eestist pole lihtsalt reaalne nii palju võimekaid ja huvitatud kandidaate leida,” nentis Valk.””

Aga miks me peaks Eestis koolitama rohkem IT-tudengeid, kui on eestlastel huvi IT-d õppida? St MILLEKS me neid siis koolitame? Ametnik ei saa aru – tähendab, meil on selline mõõdik pandud eesmärgiks…

Veel parem – IT-õppe Ponzi-skeemi laadset iseloomu esitatakse positiivsena. “„Mitmes valdkonnas ei tuleks me ilma välistöötajateta toime, sest akadeemiline karjäär pole paljudele Eesti noortele atraktiivne. Näiteks IT-õpet ei suudaks me praeguses mahus välistöötajateta teha,” teatas Valk.” Ehk siis tuleb tuua peale uusi välistudengeid, et oleks võimalik õpetada välja uusi välistudengeid…

Järgmine. “Statistikaamet on uurinud välistudengite majanduslikku mõju. Nende viimase uuringu kohaselt jääb Eestisse elama ja tööle kõige rohkem vilistlasi Aafrikast (81%) ja kõige vähem Põhja-Euroopast.” – ehk siis kui tõlgendada absurdselt, et töölejäämise protsent kui säärane on mingi väärtus iseeneses, jõuame järeldusele, et Aafrikast tasub tuua tulevasi Bolti-Wolti kullereid veelgi juurde.

Loo lõpuosas toob Koorits üllatuslikult välja ka ühe murekoha. “Loonurm tõi esile mure, et välisüliõpilaste ja -vilistlaste talendist saavad kasu esmajoones Tallinna rahvusvahelised ettevõtted, mille töökeel on inglise keel. Eestikeelsetesse ettevõtetesse ja avalikku sektorisse neid kahjuks eriti ei jõua.” Tõesti! Ettevõtted nagu… ABB? Bolt? Wolt?

Loo lõppakord enne KAPO kommentaari on aga täielik kõrgpilotaaž. See on selline jutt, mida saab rääkida ainult totaalselt ametnikustunud inimene:

“Loonurm jagab Eesti ülikoolide rahvusvahelised õppekavad kaheks. Esimesed on impordipotentsiaaliga õppekavad, mille läbinud välistudengi saab kutsuda ka Eesti tööturule. Teised on ekspordipotentsiaaliga õppekavad, seal lõpetanud välistudengi jaoks on maailma tööturg tõenäoliselt avatum kui Eesti oma. Mõlemad on tema sõnul aga olulised.

„Ka see, et laia maailma viiakse sõnum Eesti kvaliteetsest kõrgharidusest, on väga oluline. Kui välistudeng Eestist pärast õpinguid lahkub, siis näemegi, et õpingute jooksul on ta tasunud õppemaksu, maksnud mitme semestri jooksul eluaseme ja elamisega seotud kulud, võib-olla ka õpingute ajal töötamise raames Eestile maksutulu toonud, läinud Eestis diplomeeritud spetsialistina laia maailma ning edaspidi pikemat aega tasuta tutvustab Eesti kõrgharidust ja Eesti riiki,” selgitas Loonurm.”

Ettevõtluses saaks inimene sellise jutu peale pikema jututa sule sappa.”