08.02.2020
(:) kivisildnik
Me oleme hüsteerilistele kampaaniatele ja maailmalõpu prohvetite huiletele vaatamata elanud üle seakatku, linnugripi, hullulehma tõve ja kindlasti veel mitmeid hirmsaid nakkushaigusi, mille nimedki hetkel ei meenu. Ma ei tea kedagi, kes teaks kedagi, kes oleks hullulehmatõppe jäänud. Muud hullust olen ma näinud palju ja enamgi veel.
Ajaloolist kogemust ja meediatobukeste mainet arvesse võttes tuleks ka koroonaviirusele vilistada ja oma eluga häirimatult edasi minna. Suurem osa meist teeb seda niikuinii, olgu see siis viga või mitte. Vandenõuteoreetikute jutte ma siin kordama ei hakka, eks olete isegi küllalt lugenud sellest, et tegu on biorelvaga, et hiina valitsus müürib inimesi kodusesse sisse ning laseb garantiinist väljamurdjatele kuuli pähe kui vaja.
Ma ei näe probleemi, kultuurid on erinevad, kuid sama väärtuslikud, rikastamine nii või teisiti. Fakt on aga see, et koroona ohvrite arv oli juba eile ligi 600 ja see on vaat et rohkem kui kõigil mainitud seakatkudel ja hulludel lehmadel kokku. Kusjuures ohvrite arv kasvab vaatamata mõnede valitsuste meeleheitlikele pingutustele. Ärasuremine alles võtab hoogu üles, vajutab täiega pedaali.
Ka maailma terviseorganisatsioon, see globalistlik jõledus, on kinnitanud pandeemiaohtu, aga millist iba need ühinenud rahvaste kõlupead ka ajanud ei oleks. Kui ma aga usume kliimaullikesi, miks siis mitte, kas või mõtteharjutuse vormis, võtta tõsiselt ka globalistide pandeemiaheietusi. Kui asi on tõsine, mida me peaksime siis tegema? Mõistagi lähtuma euroopa väärtustest ja meie välispoliitlika muutumatust peajoonest.
See on lihtne, tuleb teha nii nagu ikka oleme teinud. Kunagi oli teemaks terrorismioht, telekas jahus sellest hommikust õhtuni ja jutul oli tagantjärgi vaadates isegi jumet. Naistepõletamise laine jõudis ka Eestisse, ehkki me võitlesime eesti iseseisvuse ja turvalisuse eest nii Afganistanis kui Iraagis ja kandsime ränki ohvreid. Me saatsime terrorismikoldesse sapööre, logistikuid, luurajaid ja meedikuid. Kui see ei aidanud, siis hakkasime saatma hambuni relvastatud rahuvalvajaid, iga korraga ikka rohkem ja rohkem ja rohkem.
Demokraatiat pole siiani ei Afganistanis ega Iraagis, aga me vähemalt üritasime. Keegi ei saa öelda, et me vaatasime inimeste kannatusi tuima näoga pealt ja ei sekkunud. Oi kuidas sekkusime. Sekkusime mehemoodi ja pole välistatud, et ka tapsime ja piinasime, inimsuse vastase globalistliku kuritöö kaasosalised olime kindlasti. Meil oli au.
Siis tuli uus kampaania – surijad koputasid meie uksele ja me hakkasime kejmoslemite elusid päästma. Need olid väärtuslikud elud ja täna maksavad nad meile pensioni ja teevad spetsialistiööd, kui uskuda ametlikke allikaid. Eks nad võivad meie teise samba skeptitsismi pärast veidi nördinud küll olla nüüd.
Hiinas on probleeme nii demokraatia, terrori kui ellujäämisega, miks me ei peaks aitama. Kas hiinlaste elud ei olegi väärtuslikud? Kas kollased elud ei loe? Muidugi loevad, veidi kommunistlikumad aga täpselt samapalju inimesed, võiks väita, et isegi samapalju kui plakatil kujutatud tundmatu räppar või LKGB+ aktivist. Tõde on plakatitel kirjas, see on dogma, see on vastuvaidlemist mittesalliv armu ja vabaduse ja inimõiguste õpetus. Kes neid plakateid ei usu, on nats, teadagi.
Esiteks tuleb Hiinasse saata raha, sest laipade põletamisele, mida korraks avalikustatud ja siis jälle kinni mätsitud ametlike kommunistlike andmete kohaselt on kümneid tuhandeid, kulub palju kütust. Nafta hind langeb, seega pole vaja ennast vabatahtlike annetustega ära katkestada. Teiseks saata appi arste, vabatahtlikke, püssimehi ja laibapõletamis-spetsialiste ning logistikuid, palju, palju logistikuid ja veoautosid, võimalusel ronge.
Kolmandaks võtta vastu abivajajaid, kelle elu on ohus, lisaks Wuhani üliõpilastele ka nende vanemad ja muud pereliikmed, aga ka transsoolised ja kejhaiged, kes on Hiina ühiskonna kõige nõrgem lüli ja kelle eest me peame hoolitsema kas või nui neljaks. Meil on küllalt avatud kejkirikuid, kuhu majutada hiina kejhaiged.
Lisaks Hiina koroonahaigetele tuleks päästa ka neid hiinlasi, kes veel pole haiged, aga võivad haigeks jääda. Hiinas on miljard elu ohus, enamgi veel, meil on aga hõre asustus, soroslikult avatud ühiskond, euroopalikud ülluseilmingud ja üldse inimõigused ja vabaduse, võrdsuse ja väärikuse ja surmakultus.
Mõned natsid võivad nüüd hakata torisema, et nii satuvad eestlaste elud ohtu. Ja mis siis, eestlaste elud pole eriti palju väärt – meie palgad on väikesed, pensionid naeruväärsed ja töötuabirahad sümboolsed, palgavaese elu pole kuigi suur väärtus ega ka märkimisväärne kaotus. Tähtis on avatus, sallivus, elude päästmine, võrdsus ja üleüldine õnn kogu maailmas.
Kui maailm õnnestub päästa mõnesaja tuhande Eesti palgavaese elu hinnaga, siis on ju kõik sotsid, soroslased, liberaalid, vasakintellektuaalid ja feministid rahul – probleem on lahendatud ja eesmärk täidetud. Õnn on õuele lohistatud. Pole ju vahet, kas meie vanurite ülaspidamiseks vajalik raha kulutada demokraatiasõdadele või multikultuuri projektidele või lasta vanuritel koroonasse surra, tulemus on nii või teisi üks ja sama jubedus.
Eestis on palju totakaid inimesi, kes eelkirjeldatud väärtustest lähtuvad ja sama loogika järgi mõtlevad. Sellepärast meil ei üritatagi Hiina tudengeid, Hiina kaupasid ja Hiina vahet sõeluvaid turiste kontrolli alla saada. Avatus on kõrgeim soroslik väärtus, kasum on püha ja Hiina poolorjandusliku majanduse järjepidevuse tagamine on meile tähtsam kui Eesti Vabariigi põhiseadus.
Kõige parem on üldse mitte toimuva üle mõelda, vaadata näosaatelaadset lolli meelelehutust ja tõmmata nosu täis. Alkohol ja mesi pidid koroonaviiruse vastu kuigipalju aitama, ehk aitab ka tubakas? Surevad nõrgemad, aga trenni minna on juba hilja. Meie ainus lootus on eestlaste ebatavaliselt tugev immuunsus.
Lugesin kunagi, et tänu katkude halastamatule puhastustööle on eestlaste vastupanuvõime nakkushaigustele kümneid kordi kõrgem kui maailmas keskmiselt. Antud pandeemilises oludes on meie rahvusel teatav väärtus, sügav kaastunne sissesõitnutele ja pooleverelistele.
Ootan huviga arenguid, ehk on geenetikutel seekord õigus. Ja kui läheb nagu alati, puhkame rahus.
(:)kivisildnik
07.02.2020
Marathokamposes, vandenõulaste eriülesandega