16.03.2021
(:) kivisildnik
Me muidugi armastame rahu ja rahvaste sõprust, aga heale demokraatia külvamise tapatalgule ei ütle me kunagi ei, kirjutab ( : ) kivisildnik.
“Auustud kuuljad! Minu nõu on siin täna Eestirahwa walguse-, pimeduse- ja koiduaeast rääkida. Aga et minu sõnad eesti südamest tulewad ja ka jälle eesti südametesse peawad tungima, siis palun kohe ete, mite imeks panna, kui siin mõne asja peale tõise silmaga waatame, kui seda seiemaani on tehtud. Hilja aea eest tagasi ütles mulle üks eesti wallawanem: „Kui ma weel laps ja noormees olin ja ma kuulsin, et keegi Saksamaal olla käinud, siis pidasin ma teda üheks õnsaks inimeseks, sest et seda püha maad näinud, ning ta näitas mo silmis niisama auustuse wäärt, kui ingel Gaabriel, kui ta otsekohe taewast maha tuli Maarja juure”. Seda rääkis ta mulle ja naeris oma noorepõlwe mõtteid.”
Nii alustas Carl Robert Jakobson 1868. aastal oma esimest isamaa kõnet, kus ta kuulutas, et paha saksa aeg meil läbi saab ja vene kotka tiiva all õnn lööb õitsema. Eks ole meil tänagi neid, kes välismaa vaktsiini poole vaatavad, nagu oleks see taevamanna või lausa hingeõnnistus. Vaba ja väärika orjarahva iidsed kultuuritraditsioonid on visad kaduma.
On neidki, kes vaktsineerimise jaoks aega ei leia, sest kliimavõitlust elu eest ja absoluutse kurjuse vastu ei saa minutikski peatada. Saksamaa poole on meil täna õige vastik vaadata – puha valgete ülemvõim ja Vene poole vaatamine peaks olema juba ammu ära keelatud – ehk läheb sanktsioonide või homoseksuaalsete väärtustega vastuollu, ikka parem kui ei vaata.
Üldse ei tea kuhu oma silmad panna. Ennemuiste oli heaks tooniks Põhjamaid silmas pidada ja eeskujuks tõsta. Nüüd on aga kolm inimvaenulikku Põhjamaad meie lehtedes ülistatud vaktsiini ära keelanud, keegi ei saa aru, miks. Inimesed ju ikka surevad ja jäävad haigeks, see oli ka enne kiiruga kokkuklopsitud vaktsiine nii. Loed meie lehti: puhas vaktsiini õnn, seega on vaktsiin ikkagi hea, ajaleht tark ja Põhjamaad puhta lollakad kõik. Mul on häbi olla põhjamaalane.
Mina isiklikult arvan, et tuleb vaadata Brüsseli linna ja Ameerikamaa poole, esimene trükib virnade viisi raha juurde, nii et keegi enam kunagi tööd tegema ei pea ja liitlased-jänkimehed valmistuvad usinasti sõjaks Venemaa vastu. Rünnakud pidid tulema lähinädalate jooksul, juttu on olnud küll ainult küberrünnakutest, aga asi seegi. Selge sõnaga on lubatud.
Harva ma telekat vaatan, aga alati on mingi jama, nüüd lubavad liitlased idanaabrile harja karata, mingi Solarwind failimajandamisprogrammi sisse sokutatud sigaduse pärast, millega liitlaste valitsuse, luure, sõjaväe ja muude tähtsate kontorite arvutid tühjaks tehti või kokku jooksutati – ilus see muidugi ei olnud. Õnneks meie meedia vaikis kogu selle Solarwind asja tuima näoga maha, ongi rahulikum.
Kena kokkuvõtte asjas teeb mu lemmikkristlane Rick Wiles: NYT uudised, lillaroosad teleallikad, kõik mis vaja, ei mingit vandenõuteooriat. Kättemaksuks alatu häkerdamise eest lubab liitlane idanaabri energiasüsteemid ja üldse kõik küberrünnakutega tümaks teha. Nalja hakkab saama, kas nüüd just peldikupaberit maksab kokku ostma hakata, aga varuprillid ja -piip ei tee paha.
Ei maksa muretseda, kindlasti saame me anda oma panuse pühasse infosõtta põlisvaenlase vastu. Euroraha juba trükitakse ja kunagi oli meil NATO küberkaitse infrastruktuur, selle infraga neile siis virutamegi. Nii et inisevad. Eesti sooneutraalid juba oma liitlasi raskel hetkel hätta ei jäta. Edasi odnoklasnikute peale!
Eesti on väga heas positsioonis, et toetada liitlase küberrünnakuid idaruumis, juhul kui seda peaks tarvis minema. On enam kui tõenäoline, et Putini režiim kukub kokku veel enne halastamatuid rünnakuid. Arvestades meie nakatumise potentsiaali piisab sellest, kui me üldrahvalikult paar korda Peipsi järve poole köhime – tappev aerosool hoiab eemal nii tankid, lennukid kui hävituspataljoni võitlejad. Kabuhirm halvab vaenlase täielikult.
Ükski kainelt kaalutlev väejuht ei saada oma vägesid Maarjamaale kindlasse surma. Meil ju maailmas tipptase mingis pahas nakkuslikus vanadushaiguses. Kui arvestada veel seda, et Mikser või Mihkeson võivad Venemaa hoiatamata kohapeal hukka mõista, siis on nad sunnitud otsemaid alistuma. Ühesõnaga me oleme võitjate poolel, võime teha Venemaast lintnuudleid ja nemad ei saa ennast kuidagi kaitsta, kui üritavad, siis saavad nakkuse ja ongi lõpp.
Halvad inimesed, natsid ja katoliiklased, muidugi mölisevad Kaja Kallase ja Tanel Kiige kallal, et nakatumine ja surnud ja mingi värk. Ei ole mingit värki, see kõik on strateegiline plaan, sõjakunst vanade hiinlaste parimate eeskujude järgi – ka Sun Zi ei oleks võinud puhtamat nurka teha. Parim kaitse ei ole kaugeltki rünnak, vaid hoopiski massiivne nakatumine vanadustõppe.
Ei ole õiglane vihata meie suuri juhte, kes viivad meid nakkuselt võidule ja toovad kaasa demokraatia ja homoseksualismi kehtestamise idaruumis aegade lõpuni. Me kanname meeleldi kergeid ohvreid, et mitte kanda raskeid ohvreid. Parem ummistunud haiglad kui laipu täis kaevikud ja punkrid ja märtsipommitamised ja küüditamised.
Lühidalt võõrtööliste küsimusest. Asjatundmatule ja valitsust umbusaldavale vähemusele võib muidugi tunduda, et ääretult ebaeetiline on seada võõrtööliste elu surmaohtu ning teha seda eriti küünilisel viisil – meelitades puudust kannatavad isikud palgavaese sissetulekut lubades maailma tunnustatud nakkusekoldesse.
See ei ole nii, tegemist on taas sõjakavalusega ja sõna otseses mõttes tasuta võõrleegionäridega. Kaasata lahingutesse töökad ja madala palgaga ülimalt hästi motiveeritud välismaalased, on minu eksperthinnangul tark otsus, vajalik ja ühtlasi sügavalt humaanne. Kui inimene saab omaenda mõõdupuu järgi kuninglikku tasu, siis on ta nõus ka relv käes oma töökohta kaitsma.
Kohalikud burksimüüjad ja kassapidajad seda vaevalt et teevad – see on üks tänamatu ja patsifistlik seltskond. Ukraina maasikanoppijad ja ehitajad on aga kindlasti nõus iga Eesti peenra ja tellingu pärast viimase hingetõmbeni võitlema. Elagu võitmatute võõrtööliste mõõkhambuline hord. Boonuseks on ka see, et ukrainlastel on putinistidega omad arved õiendada.
Just sellepärast ei tohi kedagi ega midagi vihata, rohkem sallivust, kõik on hästi ja me võidame sõja. Nii kui president lehvitab lambikesega, asume me otsustavale rünnakule. Me muidugi armastame rahu ja rahvaste sõprust, aga heale demokraatia külvamise tapatalgule ei ütle me kunagi ei.
Venemaast peab saama homoseksuaalne riik ja kui nad ei saa aru, kui hea demokraatia on, siis me toetame liitlase rünnakuid, ka tuumarünnakuid. Vahet pole.
( : ) kivisildnik
Pärnus
14. märtsil 2021