05.06.2021
(:) kivisildnik
Nagu kõik lugejaid isegi väga hästi teavad, on meie ainus reaalne julgeoleku, iseseisvuse, sõnavabaduse ja abieluvõrdsuse garantii Ameerika Ühendriigid. Ameerikaga on aga halvasti, lombi tagant tulevad ärevakstegevad uudised. Ameerika on silmitsi seninägematu ja surmava hädaohuga.
Meil siin turvalises ja päikeselises Põhja-Baltikumis, kaugel Kabulist, Bagdadist ja Malmöst on raske mõista, et siiani päris kõbusa liitlase päevad on ehk varsti loetud. Elas ju liitlane üle vietkongi partisanide ja jaapani admiralide alatud rünnakud, Monica Lewinsky sepitsused, Charles Mansoni veretööd ja gängstaräpi ebaterve õhkkonna. Mis siin muretseda?
Oleks need asjad nii lihtsad ja selged. Sõda terroriga on küll võidetud, sõda narkootikumidega on unustatud, päikese kustutaja Bill Gates on sattunud ebasoosingusse ja ka Anthony Fauci sobingud hakkavad vaikselt päevavalgele ilmuma, asjad justkui klaariksid aega mööda. Sõber lõunaosariikidest ka kiidab, et maskid-süstid on pikalt saadetud ja uus relvaseadus on nii vaba, et jaluta tomahook hambus mööda linna ringi, kui tahad.
Aga ei ole nii, üldse ei ole nii. Joe Biden, kes on neil seal Brežnevi eest, pidas lastekaitsepäeval maha pika ja südantlõhestava kõne, milles selgitas, et valge ülemvõimlus “on kõige surmavam oht, millega Ameerika Ühendriigid silmitsi seisvad”. Valgete ülemvõimu vastu muidugi ei saa, seda võivad kinnitada kõik, kes on lugenud eesti keelde tõlgitud raamatut “Mata mu süda Wounded Knees” (Eesti Raamat 1975). Autor Dee Brown räägib sellest, kuidas valged indiaanlastele tuima näoga ärtust ära tegid.
Masendav lugu. Kui valgete ülemvõim on surmavam kui kliimakatastroof, vaktsiiniskeptitsism ja islamiterrorism, siis peab asi olema enam kui tõsine. Ja allika usaldusväärsuses ei ole vähimatki kahtlust, surma kuulutab president ise ja ta viitab luureallikatele. Ega meie ei tea, luure vast ikka teab ja meie usume kõike, mis meile öeldakse.
Kui surmav on valgete ülemvõim, selleks pole muidugi vaja kuulata presidentide kõnesid ega lugeda põnevaid raamatuid. Valgete ülemvõimu vastu ei ole keegi kunagi leidnud mingit rohtu, Maarjamaa ajaloost võime tuua hulga näiteid, kuidas valgete ülemvõim tappis, orjastas, alandas ja rikkus inimõigusi ning mitte midagi ei aidanud.
Meenuvad valgete paavsti riikide ülemvõim, valgete orduvõim, valgete poola võim, valgete taani võim, valgete rootsi võim, valgete hansa võim, valgete vene võim, aga ka valgete saksa võim, valgete eurooplaste ülemvõim, nagu ka valgete kommunistide elajalik hirmuvalitsus. Tänapäevalgi võime tuvastada valgete keskealiste naiste tülgastavat ülemvõimu, mis kehtestab ennast valede, surmavate automaatrelvade ja koerte abil. Naistel ja kommunistidel võiks ikka mingi vahe olla.
Pärast muistset vabadusvõitlust on meil õnnestunud valgete ülemvõimu ainult lühikesteks ja ajutisteks perioodideks tagasi tõrjuda. Võib muidugi metsavendadena vastu hakata ja dissidentidena möllata, seda kõike oleme me proovinud, aga liitlasele ei soovita – kõige parem, auväärsem, pragmaatilisem ja vähemate ohvritega on hääletu alistumine.
Hääletult alistunud Pätsile tahetakse teha ilus suur peakuju Estonia maja taha, ei ole sinna planeeritud ei Hirmsa Antsu ega Jüri Kuke peanuppe, Tiit Madissoni omast rääkimata. Palju õnne Tiidule sünnipäevaks, tema raamatuid vist veel ei ole avalikult põletama hakatud, hea seegi. Ilmselt on olulisemaid teemasid nagu hr Marti Kuusiku demoniseerimine ja üleilmse feminismi ehitamine.
Hääletu alistumise eesmärgil tegeletakse meil parasviisi sõjaväe orkestri probleemi lahendamisega. Jube oleks ikka küll, kui läheb jälle nii nagu Titanicu hukkumisel ja kamp vasutustundetuid moosekante kõik ilusa ära rikub. See ei tohi korduda. Ja kui rohepöörde edenedes tekib küttepuude puudus, küll siis ka raamatud ja kontrabassid rahvamajanduse teenistusse rakendatakse.
Valgete ülemvõimuritega tuleb õppida koos elama, neile tuleb kõiges järgi anda, kõik nende jaburad korraldused tuleb saksa täpsusega täita ja kui nad kellegi tahavad ära tappa, las tapavad, mõned orjad peavad ikka järele ka jääma – ega valged nüüd ise tööle küll ei hakka, see on igatahes kindel ja masinad nad keelavad ka kohe ära, masin pole öko. Nii et ellujäämise väljavaated on päris roosilised.
Võib jääda mulje, et see valgete ülemvõim on nagu orjus või nii, aga see tundub orjusena ainult esimesed seitsesada aastat. Hiljem hakkab meeldima ja siis läheb valgete ülemvõimutsemine juba rahvaste sõpruse, sotsiaalse võrdsuse ja progressi ette. Ainult natuke kannatust.
Kui keegi enam vabadust ei mäleta ja ette kujutadagi ei oska, siis on sellega korras. Ma julgen oletada, et käimasoleva vaimse leostumise ja füsioloogilise kängumise tingimustes saavad liitlased neljasaja aastaga hakkama. Ja endistest liitlastes oopiumisõdades saavad liitlased laste soomuutmise, küüditamise, tsensuuri ja abieluvõrdsuse rindel. Ja elu läheb edasi, kui läheb. Nii või teisiti ei ole muretsemiseks täna veel vähimatki põhjust.
(:)kivisildnik
Pärnus
04.06.2021