06.11.2022
(:) kivisildnik
Marko Mihkelsoni mänguhoos ja eksituse kombel juhtunud argielulised-elulised ja veidi ebaõnnestunud tussupildid on tänaseks peavoolumeediast välja roogitud. Mõõdukalt heteroseksuaalne “Pealtnägija” õilistas, tundis kaasa, kiskus pisaraid ja hädaldas, nii et rõõm oli vaadata.
Tussupildistajatele on tulnud api terve brigaad nutunaisi, eesotsas õiguskantsleri ja jõustruktuuride abikaasadega ja lõpetades avalikõigusliku meedaeetikuga – mõte umbes selline, et tussupiltidest rääkimine teeb lapsele paha-paha. Mätsivad kinni.
Pilte paljastava leeri advokaadi vastu on algatatud hämar advokatuuri menetlus. Oli siis vaja öelda, et tippglobalisti mänguhoog ja eksitused ja argielu kestsid poolteist aastat? Internetiavarustest on kõrvaldatud tussupildi kirjelduse avalikuks teinud saade sarjast “Muuli ja Aavik”, saatesari ise on teadmata ajaks peatatud ehk siis rahvakeeles tsenseeritud ja keelatud ja lömastatud.
Lõustaraamatus olevat alanud massivahistamised. Süvaimpeerium andis vastulöögi. Sõda tussupiltide eest ja vaba ajakirjanduse vastu ning terve mõistuse vastu on alanud. Rahvas on taas kord lõhestunud. Kui mõelda nii, et kogu rahvas ei ole tussupiltide parteis, siis on see lõhestumine isegi teretulnud. Mina olen isiklikult pedofiilia vastu, seadus ei luba alaealistest ei pornot ega erootikat teha.
Meie sõjahüsteeriast kantud ajal on iga madin teretulnud ja paljud löövad innukalt kaasa. Kalle Muuli avaldas ERRi lainepikkusel loo “Sõnumitooja ristilöömine. Vol. 2”, kus ta meenutab hea sõnaga seda, kuidas ta tõi avalikkuse ette Andrus Veerpalu uriini sünge saladuse, mille peale massid organiseerusid ja lõustaraamatusse tekkis 60 000 pealine kari õilsaid uriini ortodokse, kelle usk oli kindel, vääramatu.
Tänaseks on selge, et Muulil oli õigus, uriin oli ebapuhas ja 60 000 kaalikat olid kelgusklikud kõlupead, kes said amoraalselt sporditööstuselt haledalt petta. Samas oli Veerpalu siiski teenekas sportlane ja tema usaldamine oli mõistetav – ta ikkagi suusatas, tegi midagi toredat, lahutas masside meelt.
Mida head on teinud aga kodanik Mihkelson? Kas ta on kunagi lahutanud kellegi meelt? On olnud maailmameister või olümpiavõitja? Tegemist on globalistide jutupunkte soravalt ettevuristava isikuga, sõjahüsteerikuga, lääne ees lömitajaga, kelle jutt on alati igav ja närvesöövalt tüütu. Nii ei olegi tal 60 000 jüngrit, tussupildistamist pehmendavad ja mahitavad aparaaditöötajad ja meile hästituntud meedia palgasõdurid.
Lapsel on paha, mis te kirjutate! Ei tohi piltidest kirjutada! Need on tussupildiparteilaste põhiliseid argumendi täna. Samas lasteporno tegemine ongi sellepärast kriminaalkuritegu, et lapsi tuleb hälvikute eest kaitsta. Kui tussupilt on valmis, siis on last juba rünnatud ja alandatud ja ahistatud ja pilastatud ja tühistatud ja nii edasi. Kahju on juba tehtud.
See loogika, et pedofiili ei tohi karistada, sest siis hakkab lapsel paha, ei tööta. See on peaviga või demagoogia. Kui nii, siis ei saaks ühtegi lastepilastajat vastutusele võtta. Lapse olukord on juba niikuinii paha ja see tuleb lõpetada. Sellega tegelesidki nii lapse isa, Muuli kui ka advokaat. Vähemalt advokaadil ja Muulil on nüüd probleemid.
Käesolevaga pöördun sentimentaalsete ja isehakanud lastekaitsjate poole. Mõelge korraks sellele, millised kannatused saavad iga päev osaks palgavaeste lastele ja lastele, kelle ema on vangi pandud pussitamise või mõne muu kuriteo eest, paljudel pättidel ja kaabakatel on lapsed, kas neil lastel on hea olla? Tegelt on paha ja kedagi vangi panna ei saa – juhul kui laste tunded on kuidagi väga olulised.
Oravate elektripoliitika pärast pannakse firmasid kinni, toimuvad koondamised, inimesed laostuvad – ka neil on ometigi lapsed! Kaitske lapsi, mitte tussupilte! Vaadake natuke suuremat ja viisakamat pilti. Kui teil on süda rinnus, siis see lõhkeb. Vot kus kargasid lastekaitsjad välja, mina ei taha vesiste silmadega amatöörlastekaitsjaid, ma tahan ametnikke, kes on volitatud lapsi kaitsma ja kes kaitseks lapsi mihkelsonide eest ja elektriviletsuse eest.
Kuid ei tohi unusrada liberaalide hümni – nokulaulu. Kuidas see käiski, siin on minu tussu, siin on minu tussu, üks, kaks, kolm. Kõik on väga hästi, kõik on väga hästi, üks, kaks, kolm või kuidagi nii. Nokulaul kiideti heaks, nokulaulja nöökijad said karistada, neid trahviti.
Arutasime eile tussupildi ja nokulaulu teemat sõbraga ja ta ei saanud aru, miks liberaalid ei ole põhimõttekindlad. Miks siis nüüd ei võiks ka tussupilte lihtsalt heaks kiita, et tegemist on täiesti tavalise kehaosaga ja üldse. Miks kehtib topeltmoraal? Kui nokuga on hästi ja nokulauluga on hästi, miks siis ei ole hästi tussuga ja tussupildiga? Jääb arusaamatuks. Miks õigustatakse karistamatust ja kinnimätsimist.
Mulle ei jää midagi arusaamatuks, piisab sellest, kui tsiteerida ülaltoodud Muuli lugu, enne kui ka see kustutatakse: “Ei sõnagi sellest, et politseiuurija pidas Mihkelsoni teguviisi eetiliselt taunitavaks ja kirjutas oma määruses: “Mihkelson kahetseb ja nüüdseks saab ka aru, et selliseid pilte ei oleks tohtinud olla. /—/. Situatsioonis, kus lapsel puudub teadmine tema alasti pildistamisest, tuleb eelkõige lähtuda lapse keha puutumatuse põhimõttest.”
Ropud pildid on olemas, fakt. Ma ei tuvastanud siirast kahetsust ega piisavat arusaamist “Pealtnägijas” ei saatejuhi ega fotograafide perekonna poolt. Jääb mulje, et arusaamine tekkis korraks politseis, aga pärast kadus kuskile ära ja enne olnud sellest haisugi. Ehk on nõrk mälu? Või oli saates liiga vähe politseijõude? Samas globalismi eemärgid ei unune hetkekski. Selline valikuline mälunõrkus siis.
Paljud ütlevad, et kuidas sa saad hukka mõista pilte, mida sa ei ole näinud? Mina ütlen, et kuidas sa saad õigustada pilte, mida sa ei ole näinud, aga mille kirjeldus on ühemõtteline, selge ja nilbe ja jälk? Ja ma küsin, miks kaista pedofiile nii nõrga argumendiga – lapsel on paha, kui tussupildist kirjutatakse? Kas lapsele on hea, kui räigelt pedofiilitsetakse?
Kuidas saab olla nii, et tussupildi autor ei kõlba välisministriks, aga kõlbab riigikokku? Kuidas saab olla nii, et politsei leiab, et pilt on ebaeetiline, aga pole kriminaalne? Kui tussupilt on olemas ja tussupilt on seaduse järgi kriminaalne, mis puutub siia eetika? Huvitav, kes see õõvastav juhtum avab ka mõne siiani õndsas teadmatuses uinunud kodaniku silmad?
Asi on halb, ametnikud ja ajakirjanikud on ilmselgelt korrumpeerunud ja väärastunud. Valetavad, vassivad, mätsivad kinni ja keerutavad. Ma ei usu neid, ma ei uskunud Veerpalu uriini ja ei usku ka seda, tussupilte tohib karistamatult teha. Ma tean, et lasteporno on keelatud ja see on kriminaalne.
Lõpetuseks, kui tussupildid ajavad sul südame pahaks, siis vali Sven Sildnik riigikokku. Valitsev režiim on üdini korrumpeerunud. väärastunud, loomastunud ja ohtlik. Päästa lapsed! Vali elu!
( : ) kivisildnik
Pärnus
06.11.2022