“Paljudel inimestel on raskusi mõtlemisega, laulmine läheb aga selle eest nagu lepase reega. Me oleme näinud lauljate rongkäike ja massilisi koostaidlemisi, milles osalevad sajad tuhanded inimesed. Mõtlevate inimeste rongkäigud pole kaugeltki nii populaarsed, pean silmas teatavaid tõrvikurongkäike, Hirvepargi kõnekoosolekut ja tosinkonna osalejaga protestimarsse ESMi ja muude ilguste vastu.
Mul on meeles laulva revolutsiooni vaimustus, esimest korda oma elus kuulsin avalikus ruumis mõistlikku juttu. See oli ülev tunne, kahjuks oli see kõik ajutine. Laulva revolutsiooni ajal oli võimalik selgelt mõelda, oli olemas raamistik, oli olemas taustsüsteem. Rõhuv osa meist ei olnud rahul valitseva režiimiga ja meil oli positiivne programm – hea Eesti vabariik.
Kõik said aru, et meid valitsevad nõmedad kurjategijad – kommunistid ja nende alatud sabarakud. Kommarid olid kõigi elu pekki keeranud ja kõik rüvetanud, alates loodusest ja ajakirjandusest ning lõpetades majanduse ja filosoofiaga – totrus, vägivald, alandamine ja närutamine olid totaalsed – sööklad olid lõuna ajal kinni, fakt. Peldikupaber oli kooriva toimega, keeduvorst oli seest roheline jne.
Lehed olid muidugi samasugune idiootlik propaganda nagu täna, aga inimesed ei uskunud seda vedelat väljaheidet. Inimesed suutsid valitseva absurdi ja viletsuse seostada okupatsioonivõimudega – me kaotasime vasakterroristide laamendamise tulemusel iga viienda inimese, neist 75 000 tapeti, vangistati või küüditati. Inimkaotused ligikaudu kaks Tartu linna ja mõrvatuid-küüditatuid kaks Pärnu linna, seda ei olegi nii vähe.
Pilt oli selge, kukkusime meeleheitlikult laulma, tulemuseks on uus ühiskondlik situatsioon, kus kommunistide inimsusevastased kuritööd on asendunud ekskommunistide ja sotsialistide globaalse rahapesuga. Rahapesu olemusest ja mõjust on raskem aru saada, pole ju normaalsel inimesel raha ja pesemine on igati ok, kui õnnestub korralikku seepi hankida.
Massimõrvade kõrval tundub rahapesu olevat tühiasi, ometi ei ole see nii ja mõnigi isik on toimuva läbi hammustanud. Harri Kingo kirjutab oma FB lehel, osundan: “Meie praeguse sisepoliitilise kaose ja lambist leiutatud skandaalikeste tegelik ja reaalne kese on 200+ miljardi rahapesu. Selle põhjus on 17 aastat võimul olnud RE ning SE juhtfiguuride hirm nende võimaldatud 200+ miljardi rahapesu pärast vanglas istuda. Ja kui USA vanglas, siis istuda ilmselt elu lõpuni.
Hirm on suuremgi veel – nende süüdi jäämine tooks kaasa paratamatu RE ja sotside kui erakondade hävingu. Sest on arvata, et seda rahapesu ei võimaldatud tasuta – et selle määratu rahapesu eest laekus summasid ka reformaritele ja sotsidele. Opositsioon ja nende lõa otsas olev ajakirjandus ei vali seepärast vahendeid, et 200+ miljardi rahapesu uurimist mistahes moel diskrediteerida ja takistada.”
Pole tähtis, kas Eestist liikus läbi triljon ühikut musta raha või mõnisada miljonit rohkem ehk vähem. Summad on kosmilised ja ka teenustasud ei saa olla väga väikesed. Otse vastupidi, musta raha lademed on olnud piisavad selleks, et hävitada demokraatia ja asendada see kuritegelike grupeeringutega jõhkra omavoliga.
Pole vahet, kas kommunistid võtavad kõik kontorid üle relvajõul, nagu 1940. aastal, või ostetakse kõik võtmepositsioonid musta raha eest kokku. Tulemus on sama, riiki juhivad kommunistliku taustaga bandiidid. Kõik on lihtne, võta kontrolli alla valitsus, kohtud, meedia ja muud strateegiliselt tähtsad sõlmed ning retside raha voolab jõgedena sinu, su kaasosaliste ja partei taskusse.
Midagi uut ja üllatavat siin ei ole, Jaak Valge kirjutab raamatus “Lahtirakendamine. Eesti Vabariigi majanduse stabiliseerimine 1918-1924” Rahvusarhiiv, Tallinn 2003, kuidas pärast Vabadussõda smuugeldati läbi Eesti läände kommunistide kokkuröövitud kuld, arvestuslikult 5% kogu maailma kullavarudest, siia jäi oletuslikult 60 tonni kulda teenustasuna. Pole paha.
Tahtsime Eesti riiki, laulsime korralikult ja pidulikult ja saimegi Eesti riigi, selle väikese vahega, et tänase Eesti riigi on kullapesu asemel rüvetanud rahapesu. Kullapesust riigireetmiseni on ainult mõni kukesamm ja nii ka läks, üks reetmine viis teiseni, kullapesule järgnes vaikiv olek ja sellele vene okupatsioon. Mõrvad, kaos, absurd.
Pätsi puuslikul, kui see peaks kunagi valmima, tuleks silmad kindlasti üle kullata, see kirjeldaks tema maailmavaadet ja teeneid kõige paremini. Kullapesu asemel rahapesu, vaikiva oleku asemel musta rahaga võimu haaramine ning ajakirjanduse sulgemise asemel reklaami ja avalike suhete ostmine. Ja finaaliks globalistide anneksioon.
Nii nagu Pätsi alatutest mahhinatsioonidest ei teatud või ei hoolitud ning nomenklatuur sai isiklikku kasugi, nii ka nüüd. Korrumpeeritud poliitikud on manipuleeritavad, alati pole Epsteini teeneid vajagi. Usun kindlalt, et neid teeneid tänapäeval igaks juhuks siiski kasutatakse, on mõistagi ka odavam, uue Rootsi saadiku seifist leitud nilbed lastepiltidest ja pedofiilide salasaitide koodidest on avalikkusele teada antud, kohut teavitada ei peetud vajalikuks.
Siin me elame. Suurte juhtude mustad mahhinatsioonid on Eesti riigi ennegi hävitanud, midagi huvitavat ega üllatavat siin ei ole. Ajakirjanike müüdavus ei ole samuti uudiseväärtusega. Imestama paneb pigem see, et inimesed kas ei näe või ei taha ilmselgeid asju näha. Fakt on see, et isikud, kes on rahapesu uurimise ja uurijate vastu on kas ise rahapesijad, on rahapesijate palgal või täielikud siis idioodid.
( : ) kivisildnik
09.08.2020
Pärnus, eemal puukide ja rästikute meelevallast