Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

( : ) kivisildnik: Süsteem ussitab, vaglad jõudsid toidupoe letile

-
29.01.2023
(:) kivisildnik

Kõik arengud on positiivsed. Paanikaks ei ole vähimatki põhjust. Eesti ettevõtja Karoli Hindriks hirmutab oma last või laseb seda teha asjatundjatel. Mõistagi on laste hirmutamine täiesti normaalne, seda juhul, kui jõuad tablette osta, selle kohta ilmusid paljastavad materjalid. Väga austatud peaminister lubas minna empaatia retkele Nursipalusse, alati teretulnud – ärge kartke, valimiste eel räägitakse kindlasti midagi rahustavat ja uinutavat.

 

Pealegi on kolossaalset harjutusväljakut väga vaja nii liitlasel, eesti eliidil kitsamalt kui ka progressiivsel inimkonnal teel igavikku ja nii edasi. Aga minusugune lihtne inimene tahab ka harjutada, ei saa ju jääda depopulatsiooniprotsessist kõrvale. Kahjuks ei lasta minusuguseid kiivalt valvatud väljakutele. Mida teha?

Praeguseks on meil taastatud mõõdukalt liberaalne maailmakord ja võib jälle minna kohvikusse ja muuseumi, mõlemad platsdarmid sobivad harjutamiseks suurepäraselt, eriti muuseumid kui ajaloo prügikasti filiaalid. Suremist võib harjutada ka kalmistul, meil surnuaiavahte ei ole ja väravaid õhtul lukku ei panda – töölised võivad harjutada kasvõi südaöösel.

Kõigil pole muidugi raha, et kohvikus laiata või päevas mitut muuseumipiletit osta. Pole probleemi. Kes pole veel tänavale tõstetud, võivad harjutada suremist köögis. Eriti hubane on harjutada siitilmast lahkumist, kui pliit ja külmik on võlgade katteks maha müüdud. Mida vähem asju sind siin maailmas kinni hoiavad, seda parem.

Heidad köögi põrandale pikali, suled silmad ja asetad käed risti rinnale, peatad hingamise ning kujutad ette, et mädaned ilusasti ära. Treening kestab esialgu iga päev viis minutit, hiljem juba tunde, nädalaid. Ühed harjutavad mürsu lendulaskmist, teised jälle servi vastuvõtmist, nii see käib. Kui fantaasia tõrgub, osta endale toidupoest Klaus Schwabi nimelisi vaklasid, keera kööki selili ja puista need endale otsaette.

Kuivatatud ussikeste pakki kanna alati nööri ostas kaelas, nii on hõlbus tõestada oma ustavust uuele mailmakorrale ja igal vabal hetkel harjutada. Harjutamine teeb meistriks. Mida rohkem pikutad ja ei liiguta, seda vähem kulutad energiat ja päästad planeeti, ka riided kuluvad vähem. Iga nädal võiks olla kaks toidu- ja riietevaba päeva. Nii harjutamise kui öko mõttes.

Vaikiv olek saab nii uue, eluterve ja jätkusuutliku tähenduse. Harjuta, harjuta veel. Platsi puudumise taha ei ole põhjust ennast varjata. Varjendeid me ei vaja, see pole kooskõlas eestlase iidse väljasuremisloomusega. Rasked valikud, kas ehitada enne Rail Baltic valmis või kõngeda juba täna? Baltic hea, kärvamine veel parem.

Igal juhul ei tohi mitte midagi karta, ei sõda, tuumasõda, surma, nälga ega haigusi, ka raisamardikaid ega vaklasid ei tohi karta. Karoli Hindriksi lapsed ja teised rikkad muidugi võivad endale kabuhirmu lubaba, sina armetu kehvik, harjuta, harjuta veel, mis sul üle jääb. Kui on otsustatud, et sinuga on lõpp, siis ära rabele. Vastupanu on rassistlik, vaenukõneline ja terroristlik. Mis sust kasu on? Kellele sind on tarvis? Need on retoorilised küsimused.

Midagi ei ole sust kasu ja kellelegi ei ole sind vaja. Kas sinuga hirmutatakse lapsi? Ei hirmutata. Isegi selleks sa ei kõlba. Ei ole sinda vaja ei Klaus Schwabile, Noah Hararile ega väga austatud Karoli Hindriksi lapsele. Ja kui sa pole ka parasviisi ees harjutusväljaku rajamisel, siis uue helge inimvaba maailma ülesehitamisel oled ka kindlalt jalus. Sa reostad loodust, hingad välja puhast mürki. Nii nad räägivad, oled planeedi vähkkasvaja.

Kui isegi terroristlikuks kuulutatud vene riigi diplomaatidel pole meie maal kohta, nemad laamendavad ainult Ukrainis, saati siis sinul – kogu planeedi rüvetajal, kosmilise mõõtmega kahjuril, erilisel jälgandil. Õnneks meil sündimus väheneb katastroofiliselt, on 17 tuhhi pealt kukkunud 11 tuhhi tasemele.

Eluiga on lühenenud ligi kaks aastat ja liigsuremus on tuhandetes. Aga sellest muidugi ei piisa, ikka sebivad mingid eestimaalased tänavatel ja kontorites. Me olime juba päris kenasti välja suremas, plats oleks varsti puhas olnud, aga siis hakkasid täielikest lurjustest isikud immigrante karjade kaupa maale tooma.

Õudne, planeedirüvetuslik, globaalkatastroofiline, sigaalatu. Kõige rõvedam ökokatastroof, mida ma tean – kõik nad söövad lämmastiku peal kasvatatud kardulat, peeretavad puhast metaani ja seisvavad jultunult eriarsti jäjekorras, selle asemel et vastutustundlikult vene mürskude all komposteeruda. Hingitsevad selle asemel, et vabastada maa raskest haigusest – ei kasutanud võimalust igaveseks vaikida.

Siiski mingi lootus on, ehk ikkagi õnnestub immigrandid eesti surmakultuuri integreerida – tappa neid orjatöö ja palgavesusega, süstida neile naha alla kurat teab mida ja sööta sisse eriti nilbeid sitikaid. Kujutan ette, kuidas ukrainlaste sodikspommitatud linnadest pääsenud lapsed värisevad hirmust, kui neile koolis räägitakse halvas vene keeles inimtekkelise kliimapöörde surmaohust.

Kui me selle agitatsiooniga muud ei saavuta, siis närvid rikume ikka ära. Abiks seegi. Natuke hambapastaga, natuke teflonpanniga, natuke geoinseneeringu pilvekesega, natuke mobla kiirgusega, natuke perearsti sutsakaga, natuke mõistusavastase mõuramisega – mõni ikka muudab soo ära ja temaga on korras. Inimene on nõrk.

Ja kui sa lojus ei harjuta, ära arva, et sa oled pääsenud. Sinuga tegelevad oma ala asjatundjad. Välismaa putinistide jõuk, kuidagi teisiti ei saa ma nimetada projekt Veritase nuhkivaid ajakirjanikke, kes vasakliberaalsetele ja globalistlikele asjapulkadele tibisid ette sokutavad ja nende avameelitsemist salaja lindistavad.

Neil õnnestus just ühele kuiva asfaldi karva Pfizeri direktorile Eesti200 juhtivseksuaali poolt kasutatud populaase Grinderi kiimakeskkonna vahetusel üks seksikas kutt ette sööta ja võtta linti ravumitootja hooplemine teemal, kuidas nad ise viirusi ohtlikumaks aretavad ja siis solkvahhiinidega metsikult pappi kokku ajavad. Tüüp tunnistas üles bioloogilise sõja kogu planeedi elanikkonna vastu. Seega on ta looduse poolt. Juhtus ka natuke näopeksu. Lõbus, kas pole. Kui rusikad käiku lased, on jalajälg kohe väiksem.

Väga tore on oma silmaga vaadata, millised inimesed depopulatsiooni teevad, kuidas loodusel on veel variant ja rabelemine, mõistagi kaklemine, laamendamine ja muu meelelahutus peale selle. See pole mingi hale EPL/ERR.

Kahjuks meie peavoolumeedia seda mahlakat, avameelset ja loodussõbraliku teemat käsitlema ei kiirusta. Aga meie vaatame, teeme järeldused ja mõtleme, enne kui anname süstlahunta kõige verisemate kätega tegelastele järjekordselt mandaadi meie elu ja surma üle otsustada. Mõtleme hoolega.

Aga juhul, kui sulle on sitikate õgimine vastik ja koos poolhullude, massimõrvarite ja maniakkidega maailma päästmine tülgas asendustegevus, siis ela rahulikult ja inimese moodi edasi ja vali Sven Sildnik riigikokku. Vali elu!

( : ) kivisildnik
Pärnus 28.01.2023