Kõigepealt Poola, siis Soome – kriisis mõtlevad kõik enda peale

Eesti suured sõbrad Poola ja Soome on keeranud meile käru, teame, et Poola ei pidanud lubatud kokkuleppest kinni ja sulges riigipiirid ka kodumaale siirduvatele eestimaalastele, samuti muutis Soome kiirelt oma lubadust jätkata eestlaste pendelrännet Soome vahet.

Esimese sammu peale pidi valitsus saatma Saksamaale valge laeva tähendusliku nimega „Romantika“, et omad koju tuua. Teisel puhul tuleb niinimetatud Kalevipoegadel otsustada, kas jäävad Soome tööle mõneks ajaks või tulevad enne pühapäeva kodumaale tagasi.

Postimees reageeris Poola otsusele ebatraditsiooniliselt, avaldades tervel esiküljel kakskeelse pöördumise Poola valitsuse poole.

Postimehe peatoimetaja Mart Raudsaar: „Meid valdas jõuetus, kui vaatasime videosid ja kuulasime lugusid meie inimeste kannatustest Saksa-Poola piiril. Otsustasime teha midagi väga ebatraditsionaalset: pöördumise Postimehe esiküljel Poola valitsuse poole.“

Sellest tegi uudise Poola suurim ajaleht Fakt ning ühendust võttis ka Poola suursaadik.

Aga transiit on kinni ja Saksa ja Poola piiril on kümnete kilomeetrite pikkused veokite järjekorrad.

Sotsiaalmeedias visatakse kibedat nalja, et kui Venemaa ründaks Balti maid, kas siis jääksid ka NATO tankid piirile samamoodi passima.

See kriisiolukord toob vägisi meelde EKRE juhi Mart Helme skepsise NATO ja teiste riikide abi suhtes. Tookord muidugi irvitati selle üle. Enam vast mitte.

Olukord Soomega on teistsugune, aga samuti paljudele meie inimestele piltlikult öeldes elu ja surma küsimus. Aga võib-olla mitte nii väga piltlikult.

Varahommikul teatas välisminister Urmas Reinsalu Facebookis, et Soome otsustas siiski loobuda ühe päeva kehtinud Eesti kodanike pendelrände lubamisest. Seda alates 22.03 kella 00.00.

Reinsalu: „Rääkisin öösel Soome välisministriga ja tema sõnul oli selle aluseks Soome tervishoiuministeeriumi rahvatervise soovitus. Palusin seda erandit siiski jätkata, viidates praegu sarnastele põhimõtetele nii Eestisse kui Soome sisenemise lubamisel kolmandatest riikidest. Leppisime kokku, et peaministrid arutavad hommikul nii pendelrände probleemi kui ühise karantiinipiirkonna küsimust.“

Samas tuleb eeldada, et  see keeld rakendub täies mahus. Seega jäävad Eesti käed siin lühikeseks.

Võib ju vaielda, et ka Eesti ei luba ukrainlasi siia eriolukorras tööle, kuid kui siin isegi leiab paralleele, siis ajalooliselt on Eesti ja Soome suhted midagi hoopis teist kui Eesti ja Ukraina omad.

Seni on toiminud hea koostöö üksnes Balti riikide vahel.

Nii või teisiti mõtleb iga riik eeskätt oma rahvale ning ka tulevikus peame arvestama, et me peame kriisides ise hakkama saama. Ja sellest peavad aru saama ka need, kes seni on selle eest hoiatanud Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda välja naernud. Moe või kiusu pärast, selles polegi enam küsimus.