06.08.2021
Vaktsiin
Kes koroonavaktsiini reklaamtekstides veidigi kahelda võtab, saab vaktsiinivastase ehk antivakseri sildi külge kiiremini kui keskmine inimene koroona üpsilontüve. Vaktsiinivastase silt on demagoogilise vahendina mugav, jättes sildistatavast juhmivõitu mulje ja muutes tema avaldused naeruväärseks. Üks nui sobib lajatamiseks kõigile, nii pika kogemusega professorile kui ka magamistoa nurgas märkmeid kribavale vandenõuteoreetikule.
Ükski maailma asjades orienteeruv inimene ei ole vaktsiinide kui sellise vastu. Samas antakse endale aru, et vaktsiinide ajaloos on suuri õnnestumisi, nagu lastehalvatuse või rõugevaktsiin, samas on ette tulnud ka suuri tervisekahjustusi kaasa toonud prohmakaid [Loe siit!]. Üsna suure tõenäosusega lisanduvad saatuslike prohmakate hulka ka praegu jõuliselt turundatavad mRNA vaktsiinid. Loomulikult on inimesi, kelle vaktsiinivastasus läheb üle ratsionaalse piiri, kuid nende hulk on suhteliselt väike.
Seepärast on igati loogiline suhtuda igasse uude vaktsiini eluterve ettevaatusega. Kui mingi aine on nimetatud vaktsiiniks, siis ei tähenda see automaatselt, et tegemist on probleemivaba imevahendiga. Enne kui hakata rahvamassidele midagi sisse süstima, tuleb üheksa korda mõõta, kas saadav tulu on riskidest suurem. Ükski vaktsiin ei sobi kõigile, alati tuleb mingil määral negatiivseid kõrvaltoimeid ette. Eriti suure ettevaatusega tuleb vaktsiinidesse suhtuda siis, kui vaktsiinid ei ole läbinud nõutavaid kliinilisi teste ja on kiirustades kasutusele võetud [Loe siit!]. Ravimite puhul nõutav kolmeastmeliste kliiniliste testide nõue ei ole naljaviluks kehtestatud.
Siin jõuame praegu jõuliselt turustatavate koroonavaktsiinideni. Nii koroonapandeemia kui ka vaktsiinidega on seotud omajagu segast informatsiooni, seepärast on arukad inimesed võtnud ettevaatliku positsiooni. See on ka mõistetav, arvestades tänaseks selgunud koroonaviiruse suhteliselt madalat ohtlikkust suurema osa inimeste jaoks. Kui inimesel on väga väike risk raskelt haigestuda, kui mõistlik on süstida talle korralikult testimata vaktsiini, mis vähendab raskelt haigestumise riski, kuid võib kaasa tuua ootamatuid tervisehädasid?
Arukas ettevaatus kajastub ka statistikas. Kui tavaliselt on veendunud vaktsiinivastaste osakaal rahvastikust olnud stabiilselt kusagil 3% piirimail, siis viimase aasta jooksul on vaktsiinidesse pigem tõrjuvalt suhtuvate inimeste arv kasvanud kümneid kordi. USA-s on ennast pigem vaktsiinivastaseks pidavaid inimesi nüüd juba üle 40%, Euroopas üle 30%. [Loe siit!] Tegemist pole inimeste massilise rumalaks muutumisega, nagu propagandistidele meeldib mõelda. Tegemist on eluterve skepsisega, elutarkusega, mis ütleb, et tundmatus kohas vette hüppamine võib ohtlik olla. Kahtlusi lisab ülemäärane surve, kiirustamine ning ebakõla massimeedias maalitava pildi ning reaalsuse vahel.
Tegemist on loomuliku reaktsiooniga survele ja vasturääkivatele sõnumitele. Järjest rohkem on infot selle kohta, et ei pandeemia ega vaktsiinid ole päris sellised, nagu neid reklaamitakse. Kes viitsib natukenegi süveneda, leiab vaatamata massiivsele tsenseerimisele adekvaatset informatsiooni, mis pärineb usaldusväärsetelt teadlastelt. Usaldusväärsus tähendab siinkohal erialast pädevust. Tähendab teadussaavutusi, mille mõõduks on teaduslike publikatsioonide ning tsiteerimiste arv, nimekates ülikoolides ning organisatsioonides töötamine. Viimase aja kahetsusväärne reaalsus on selline, et meedias tsenseeritakse halastamatult teadlasi, kelle sõnum ametliku propagandaga unisoonis ei helise [Loe siit!].
Terve mõistusega inimene lähtub oma elukogemusest ning usaldusväärsest informatsioonist, mitte propagandast. Kui palgaline propagandist nimetab teenekat teadlast vaktsiinivastaseks või lamemaalaseks, siis on see propagandisti probleem. See näitab propaganda nõrkust ning valelikkust.
Karl Olaf Rääk
kolumnist
