Koolmeister Peep Leppik: “Mis toimub kasvatuseta inimese peas? Mitte midagi ei toimu!”

Arvamus,
- Updated
©Uued Uudised
Kui lapsi ei kasvata vanemad ja kool, tuleb nendega hiljem tegeleda politseil. Pilt on illustratiivne.

Staažikas pedagoog Peep Leppik ütleb oma arvamusloos, et noorte kuritegevus oli ette prognoositav, kuna kasvatus on asendunud ise(vaba)kasvamisega.

“Juba 2010. aastal avaldasin oma „13 esseed teaduse kaitseks“ väikeses raamatus „Mure Eesti kooli pärast“ (TÜ Kirjastus). Ja ligi kaks aastat tagasi ilmutas Õpetajate Leht toona päevakohase artiklikese „Noorte kuritegevust võis ette näha“.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Kommentaaris kirjutas vana koolmeister ja psühholoog Toivo Niiberg: „Väga asjalik ja mõneti hoiatav artikkel, aga kahjuks ei jõua sisukad sõnumid otsuste tegijateni või siis ei mõista nad neid või ei taha mõista. [—] Meie hariduselu kulgeb ühest kraavist kolinaga teise…“ Aituma! Ka meedia ei otsi süvapõhjusi – elame ju „arvamuste” maailmas.

Kogu inimühiskonna toimimise aluseks on KASVATUS ja seda loomariigist peale. Me võime võtta vastu toredaid seadusi, kuid neid täidavad ikkagi vaid kasvatatud inimesed. Teine võimalus – loome politseiriigi ja näilise korra, mille varjus toimuv kuritegevus hoiab inimsuhetes pingeid – sinna tundume liikuvat.

Nüüd, mil oleme „harjunud“ Saaremaa autoavarii, Lihula tulistamisega jne, tuleb  tunnistada, et olukord on tõsine, mis muide tuntav ka minu lähiümbruses. Et tegemist on „uue õpikäsituse ja kasvatuse“ läbinud inimestega (vt. ka „Homo sapiens on suremas“, „Carpe diem! jne), siis seda enam. Teadvustagem ka, et KÕLBLUS ja akadeemiline edukus pole kommertsilmas üldse otsesõltuvuses – jõhkard võib jõuda kõrgele-kaugele (ja ka vastupidi).

Hiljutises hommikusaates imestas saatejuht: „Tahaks teada, mis toimub selle inimese peas, kes viskab autoaknast välja plastiktopse?“ Midagi ei toimu! Mõistkem, et täiskasvanu elu toimib suuresti instinktiivselt – looduspärased (tingimatud) ja õpitud (tingitud) refleksid. Põhiline kasvatus toimub enne kooli ja algklassides, kus tuleb KUJUNDADA tingitud reflekse. Siis peab laps saama ka selgeks (kasvõi pedagoogiliselt karistades), et on asju, mis KEELATUD.

Teadusinimesena toon järgnevalt taas välja arengupsühholoogilised tõed, millest peaks Eestis kiiresti hakkama laste-alaealiste arendamisel-kasvatamisel ja õpetamisel lähtuma, et kümnekonna (!) aasta pärast pööret paremusele näha.

Laps ei ole isiksus, kes ise kõike otsustab, kellega seetõttu isegi ei pahandata (küll on ta isikupärane). Looduspäraselt on iseotsustaja täiskasvanu. Lapse (pedagoogika!) ja täiskasvanu õpetamine-kasvatamine on täiesti erinevad asjad.

Aga lapsel olgu juba koolieelsel ajal võimalus puutuda aktiivselt kokku elu keerukuse ja raskustega. Õppimine kooliski  kulgeb vaid raskusi ja vastuolusid ületades, mille tulemuseks on ka rõõm ja õnnetunne. Alates teismelise east on kasvatamisel määrav just töö ja kõik sellega seonduv. Sõnade mõju on väike.

Õpetaja, kes koolis semutseb õpilastega, on kaotanud nende pedagoogiliseks mõjutamiseks vajaliku mõju. Õpilane ei ole kunagi võrdne õpetajaga, kes töötab ju tuleviku nimel – et lapsest kasvaks töökas ja aus kultuurinimene.

Lapse areng kulgeb vaid läbi protsesside (mida ta praktiliselt teeb, üle elab). Vajadusel tuleb lapsi ka kohustada, et ületada looduspärast jõu ökonoomia instinkti. Pedagoogika ajalugu on ammu tõestanud, et hinnete ja kodutöödeta lõtv kool on lapse vaimse arengu surm. Kool on ikkagi tõsise töö koht!

Enne kooli ja algklassides on lapse mõtlemine konkreetne-kujundlik, siis pole mõtet talle seletada keerulisi elu- ja käitumisprobleeme, vaid panna teda tegema seda, mis õige ja vajalik – kujundada tingitud reflekse – kasvatus! Aga pärast murdeiga muutub selgituste alusel tähtsaks hoopis enesekasvatus.

Ohtlik on kõiges ahvida järele muu maailma (eriti angloameerika) elulaadi, kus on ju kaks koolisüsteemi. Nn avalikud koolid on lihtrahva jaoks – kasvatamatuse korvab seal politseiriik. Kallid, rangete nõuetega erakoolid eliidi koolitamiseks. Ning keelest lähtuvalt ajude sissevool ja -ostmine oma majanduse arenguks.

Kogu maailmas on nagu unustatud, et fundamentaaluuringutega on inimest psüühilise olendina hästi tundma õpitud; teame ise lihtsalt vähe, kasutamisest rääkimata. Ja kommertsmaailmas levib just induktiivne mõtlemine – eriti tähtsad on erijuhtumid, kuid teaduses vastupidi – deduktiivne (üldistav) mõtlemine.

Uurides ÜRO lapse õiguste konventsiooni, avastasime lapse (looduspärase) arengupsühholoogiaga vastuolus olevaid seisukohti, mis tähendab, et kedagi ei saa enam usaldada, – tuleb hakata ise MÕTLEMA – lugema ja maailmas toimuvat teaduslikult mõtestama (või leida endale lausa mõni… tugiisik!). Aga lootustki on vähe, sest inimkonna arukus (IQ) on ju 21. sajandil allakäigu teel, mida ei taha tunnistada just haridusametnikud ja vastava valdkonna poliitikud.

Peep Leppik, PhD, pedagoog-metoodik

6 commentsOn Koolmeister Peep Leppik: “Mis toimub kasvatuseta inimese peas? Mitte midagi ei toimu!”

  • Avatar
    Margus Peterson

    seni, kuni meil osutatakse HARIDUSTEENUST, ei saagi midagi paremaks minna. ainult hullemaks. teenuse osutamine eeldab kahte
    osapoolt – teenindajat ja teenindatavat. kes on kes, pole (vist?) vajadust selgitada. nagu teada – klient on kuningas. kui
    kunde suvatseb olla armuline ja hääs tujus, kuulab ta teenindaja jutu ära ja paneb isegi ühtkomateist kõrva taha. kui ei, siis
    saadetakse teenindaja . . . see oleks veel hästi. kas viljandi juhtum juba meelest lännu? vaataks veidi ajalukku: ca 200 aastat
    tagasi kasvatas šveitsi pedagoog PESTALOZZI inimestest džentelmene; ca 100 aastat üritas vene pedagoog MAKARENKO vene “revolut-
    siooni” “sünnitatud” kaakidest inimesi kasvatada. tänapäeva haridusteenuse produktide kätte riik usaldada tähendaks . . . ükskõik
    mida, aga mitte hääd.
    ps. lugege raamatut GUNNAR AARMAST. sel mehel “õnnestus” tudeerida ka gulagi “elukoolis”. võtke vaevaks uurida, kes olid seal
    kõige ohtlikumad. hääd lugemist!

  • Avatar

    Tühi norimine detaili kallal.

  • Avatar

    Kasvatatakse kesksoolisi, kahepalgelisi, pisikesest eduelamusest ekstaasi langevaid kiibialuseid pooljuhme.

  • Avatar
    uskmatu-toomas

    “Eesti õpilaste edukus PISA süsteemi järgi on eeskujulik.”robotoorika ? Kas kõrgharidus annab harituse ja itelligentsi ? Kui palju on meil isegi riigikogus inimesi kelle sõnakasutus on pehmelt öeldes jäme ! Kas ka põhikooli haridusega inimene võib olla inteligentne ?
    Me püüame aastaid üle võtta teiste süsteeme isegi siis kui need on mujal maailmas kõrbenud,me tahame olla kogu aeg keegi teine mitte mina ise st.olla paavstimad kui paavst ise. Püüame kasvatada mõtlemisvõimelisi lapsi aga ise nende mõttemaailma kogu aeg moonutades!
    Kuhu on jäänud kool kus õpetaja pilk pani lobasuud vaikima,kus sõnakuulmatus lõppes tutistamise ja kõrvaline tegevus tunnis joonlauaga ?
    Kuidas on võimalik niisuguses tänapäeva koolis kasvatada seadusekuulekaid vanemaid austavaid inimesi kui tegelikus elus on inimene inimesele hunt?

  • Avatar

    Hr.Leppik, kas on ikka vaja öelda: … noorte kuritegevus oli ETTE prognoositav…, ehk piisaks kui öelda lihtsalt prognoositav?See on sama probleem, kui öelda: Ette ennustatav, mitte lihtsalt ennustatav.
    Haridusteadlasel peaks vastus olema.

  • Avatar

    Eesti õpilaste edukus PISA süsteemi järgi on eeskujulik. Aga see on vaid tehniline detail, hingeline pool on teine asi. Vabakasvatuse viljad võivad lõpuks olla väga valusad kogu ühiskonnale, kombelõtvus on masendav. Pool aega oma päevast sinises ekraanis veetes, kängub inimene nii vaimselt kui füüsiliselt.

Lisa kommentaar:

Your email address will not be published.

Tähelepanu!

Kuna küberrünnakud aina sagenevad ning Facebook ei ole spämmi tõkestamiseks juba pika aja jooksul midagi ette võtnud, siis olime sunnitud Facebooki kaudu artiklite kommenteerimist piirama.

Anonüümse kommentaari lisamise võimaluse jätsime avatuks.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused