26.03.2021
Jüri Ratas ja Kaja Kallas
“Mure saadab mulla poole, arvamine haua poole. (Eesti vanasõna)
Meie peitusemängu harrastav peaminister avaldas mõni aeg tagasi arvamust, et inimesed haigestuvad viirushaigustesse tavapärasest rohkem selle tõttu, et konservatiivid püüdsid poliitiliselt ebakorrektset rahvahääletust korraldada.
Osaliselt võib see tõsi olla, teisalt aga on täiesti vale. Tõepoolest, meelehärm, lootusetus, kurbus, masendus, hirm, allasurutud viha ja muud negatiivsed emotsioonid võivad haiguste levikule kaasa aidata. Seda on juba eelnevad põlvkonnad tähele pannud.
Meil on rahvatarkused nagu “muretsemine teeb haigeks” või “ta mõtles ennast haigeks”. Kes rahvatarkusest lugu ei pea, seda võiks veenda tõsiasi, et ka teadusuuringud on hüpoteesile kinnitust leidnud.
Stress teeb vaieldamatult haigeks. See võib haigestumisele kaasa aidata, selle kulgu raskendada, isegi enneaegset surma põhjustada.
Stressi allika määramisel, paraku, on sihik veidi viltu seatud. Kui täpsem olla siis lausa 180 kraadi sihtmärgist mööda. Mis siis ikkagi on eesti inimestele stressi tekitanud? On’s see poliitiliselt ebakorrektseks kuulutatud rahvaalgatuse soov, või midagi muud?
Ühel jaanuarikuu pimedal ööl toimus meil valitsusvahetus, mis läheb oma alatuse, arguse, valelikkuse ja nahaalsusega ajalukku.
Uus valitsus kiirustas maha lammutama kõike, mida eelmine valitsus vaatamata meeletule vastutöötamisele saavutanud oli. Tulemuseks on ebakindlus, hinnatõusud, perspektiivi puudumine, lootuse kadumine, hoop õiglustundele.
Valitsejate otsustusvõimetuse tõttu pääses möllama vahepeal ootel olnud viirushaigus. Nakatumised suurenesid päevadega. Olukorra lahendamise asemel on aga peataolek, sihitu rapsimine, arusaamatud ähvardused.
Ja kus siis tort ilma kirsita – kui asjad halvaks pöörasid, kadusid poliitkorrektsed isevalitsejad sootuks pildilt. Laev keset tormi, kaptenisild tühi.
Kui rõõmsa, kindla, optimistliku, energilise olemise selline kaosesse paisatud ühiskond inimestes tekitab?
Me võime sõna sõna vastu vaielda, kas ja kui palju selline asjade käik eesti rahva hinge räsinud on. Kui palju on suurenenud stress, depressioon, kui palju rohkem on haigusi ja surma.
Viljatu sõnavahetuse asemel vaatame numbreid.
Üks tähendusrikas arv on 9601. Just selline on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna liikmete arv täna, 26.märtsil 2021. Teine tähendusrikas arv on 668. Kuussada kuuskümmend kaheksa inimest on peale poliitkorrektset paleepööret konservatiivide erakonnaga liitunud. Erakonnaga on liitunud rohkem inimesi kui mõnes väiksemas erakonnas liikmeid kokku. Liitumise kiirus on Eesti lähiajaloos enneolematu.
Küsime nüüd endalt- milline jõud paneb inimesi liituma erakonnaga, mida on massimeedias lakkamatult demoniseeritud ja halvustatud? Mis tõmbab või lükkab inimesi erakonda, mille liikmed on kaela saanud inetuid solvanguid, alandusi, pilkeid ja diskrimineerimist?
Vastust teame ilmselt igaüks. Saamatu nukuvalitsuse pukki upitamine oli midagi sellist, mis tekitas rahva hinge valusa haava. Ja ainus võimalus oma valu välja karjuda on liitumine rahvuskonservatiividega. Muud kanalid on leebelt, kuid kindlalt kinni surutud.
Oma osa on ka eelmise valitsuse heal tööl. Kuigi võidelda tuli nii opositsiooni ja massimeedia turmtule kui reetlike koalitsioonikaaslaste vastutöötamisega, tehti arukaid, õigeid ja õiglaseid otsuseid. Esimest korda üle aastate oli Eestil valitsus, mille eesmärgiks oli eesti inimese heaolu parandamine, mitte välismaiste isandate heakskiidu teenimine. Inimesed tundsid seda, isegi need, kes massimeedia sopaloopimise tõttu erakonda põlglikult suhtusid.
Erakonna liikmete arvu dünaamika on külm ja vaieldamatu fakt. See ei ole tellija materjalist traageldatud populaarsusküsitlus, mille tulemuste peale naeravad isegi nende koostajad. Tõsi küll, peale arve tasumist tellija poolt ja vaikselt nurga taga.
Nii et tõepoolest, tegudel on tagajärjed, stress põhjustab haigusi. Süüdistava näpuga sihtides tasub siiski meeles pidada, et kolm näppu näitavad enda poole tagasi ja kurja juur võib pahatihti peeglist vastu vaadata.”
Karl Olaf Rääk