17.09.2021
Väga sarnane ühingu Korruptsioonivaba Eesti algatusega.
Korruptsioonivastane võitlus on väga teretulnud tegevus, aga enne kui sellega kaasa minna, tasub vaadata, kes selle taga on ja millised on eesmärgid.
BNS kirjutab: “Koolidele ilmus vihjeandmise teemat tutvustav õppematerjal . /…/ Ühingul Korruptsioonivaba Eesti valmis koolidele mõeldud õppematerjal vihjeandmise teema tutvustamiseks läbi väärtusmängude. /…/ Õppematerjal on mõeldud 6.-12. klassi õpilastele ja see on tasuta allalaetav ühingu kodulehelt nii eesti kui ka vene keeles.”
Uudise lõpus saab teada tausta: “Õppematerjali koostamist ja välja andmist rahastas EMP toetuste Aktiivsete Kodanike Fond, mida vahendab Avatud Eesti Fond koostöös Vabaühenduste Liiduga. Vabaühenduse Korruptsioonivaba Eesti eesmärk on tegeleda korruptsiooni ennetamisega, tõsta elanikkonna korruptsiooniteadlikkust ja tegutseda Eesti ühiskonna läbipaistvuse ja demokraatia edendamise nimel. Ühing Korruptsioonivaba Eesti on alates 2007. aastast rahvusvahelise korruptsioonivastase organisatsiooni Transparency International akrediteeritud esindaja Eestis.”
Tundub, et tegu polegi ettevõtmisega, mis võtaks käsile Skandinaavia pankade rahapesu läbi Eesti, VEB Fondi, Porto Franco ja paljud muud korruptiivsed juhtumised – ei, see seltskond, kes korruptsiooniga väidetavalt võitleb, on pigem võimukorruptantidega Sorose fondide kaudu tihedalt seotud.
„Selleks, et noored mõistaksid, et meil kõigil on oma osa meid ümbritseva keskkonna kujundamisel, peab noortele rääkima muuhulgas ka heast ja halvast ning sellest, kuidas halvale vastu seista. See, kuhu ja kuidas oma murest või tähelepanekust teada anda ning millest peaks üldse rääkima, saab uue õppematerjali abiga palju selgemaks,“ ütles ühingu tegevjuht Carina Paju.
Algatajad siis teavad, kes ja mis on hea ja halb? Päris pretensioonikas enesehinnang, mis sarnaneb rohkem siiski Delfi Faktikontrolli või Facebooki tsenseerijatele, kes teavad ka, kes on hea ja kes halb, seda mõistagi ideoloogilises võtmes.
„Materjalist on kasu nii vihjeandmise teema avamisel kui ka klassi väärtuste välja selgitamisel või teiste inimeste tunnete ja soovidega arvestamise õpetamisel. Vihjeandmine on teemana väga väärtuspõhine ning sellest rääkides ei saa üle ega ümber just inimese, sõpruskonna ja ka laiemalt ühiskonna väärtustest,“ rääkis Paju.
Kuuenda klassi õpilastele õpetatakse “vihjeandmisi”? Mille kohta? Kas nende tutvusringkonnas liigub juba korruptante? Siin tundub asja paika panevat mõiste “klassi väärtused”, mis on äravahetamiseni sarnane “euroopalike väärtustega”.
Lühidalt – ühing Korruptsioonivaba Eesti hakkab lastele “koputamist” õpetama, et nad juba väikestena oleksid valmis Pavlik Morozovid, kes annavad stalinlikult teada, kas sõpruskonnas keegi mitte “valesti” ei mõtle. Tegu ei ole üldsegi korruptsiooniga võitlemisega, nagu arvata võiks, vaid ehtsaima ideoloogilise projektiga, mis on suunatud lastest parteisõdurite kasvatamisele.