Reformierakond kasutas esmaspäeval Riigikogus taas üht vana linnalegendi, mille kohaselt olevat EKRE vastu eestikeelsele haridussüsteemile, võttes aluseks selle, kuidas poliitoravate toores ja täiesti ebaefektiivne eelnõu, mis oleks tekitanud pigem kahju kui kasu, jäi kord rahvuskonservatiivide toetuseta.
Selle võltsingu kohta tegi avalduse EKRE saadik Helle-Moonika Helme: “Ma lükkaks ümber Erkki Keldo järjekordse vale, mida Reformierakond alati siin heietab, et me olla kunagi hääletanud eestikeelsele haridusele ülemineku ehk selle alushariduse seaduse vastu. Vastab tõele, et me hääletasime selle vastu, aga põhjus oli see, et Reformierakond tõi selle seaduse meile niimoodi, et seal oli sisse kirjutatud, et 50% võivad kohalikud omavalitsused või hoolekogud otsustada, et õppetöö toimub ka mõnes teises keeles – see oli põhjus, miks me hääletasime sellele vastu. Kui tuli see alushariduse seadus uuesti, kust see punkt oli välja võetud, siis me hääletasime poolt, et alusharidus on terves Eesti Vabariigis kõik eestikeelne. Sellele me hääletasime poolt, nii et lõpetage see valetamine ära.”
EKRE kohta on varemgi selliseid valesid levitatud ja lausa peaministri poolt ERR-is. Nimelt tehti Jüri Ratase teises valitsuses EKRE eestvedamisel aktsiisialandamise seadus, mis Isamaa nõudmisel pidi esialgu kehtima aasta aega, siis pidi otsustatama selle alaliseks muutmine. Vahepeal aga toimus kaporatuuri võimupööre, Stenbocki majja said Reformierakond ja Kaja Kallas, kellele see aktsiisialandamine ei meeldinud ja kes ei soovinud seda pikendada. Et oma maksutõusupoliitikat varjata, rääkis Kaja Kallas otse-eetris sellest, et tegu olevat EKRE algatatud aktsiisitõusuga.
Peaministri vastas olnud saatejuht Andres Kuusk, keda pole põhjust EKRE soosimises kahtlustada, harutas kohe Kaja kallase vale lahti ja mainis muuseas umbes nii, et EKRE on alati olnud maksu- ja aktsiisialandamiste erakond, ja ta tabas naelapea pihta.
Sama käib ka eestikeelse alushariduse kohta – EKRE on rahvusmeelne erakond, ta sõna otseses mõttes toitub eesti rahvuslusest, ammutab endale toetust “natsionalismist ja paremäärmuslusest”, kui kasutada liberaalide väljendeid – selline erakond ei saa ega teegi midagi eestikeelse haridussüsteemi vastu, vaid hoopis edendab seda. Kui võimuliit pakub välja midagi, mis on asendustegevus tõelisele eesti keele hoidmisele ja ei lahenda eestluse jaoks midagi, siis rahvuskonservatiivid seda ka ei toeta.
Järelkajad esmaspäevasele Kristina Kallase umbusaldamisele olid võimuliidu poolt taas räigelt EKRE-t süüdistavad, kuigi haridusminister rääkis ka Riigikogu kõnepuldist oma vene verest, oma soovist venelased ja eestlased ühte patta suruda, integratsioonist kõigile rahvastele – Kristina Kallas ei ole lihtsalt inimene, kes hoiaks eestlust, eesti keelt ja kultuuri, kuigi tema võitluskaaslased üritavad sellist narratiivi luua. Selleks, et eestlus valitsuse algatatud massimigratsioonis ja venestamises säiliks, on vaja eesti keele kui riigikeele ülimuslikkust, sest ainult see kaitseb eesti keelt suurkeelte eest.
Kristina Kallas aga tahab just seda, mida ta ütles Sirbis: “Eesti kultuur peab integreerima elemente kõikide Eesti elanike sümbolitest, representatsioonidest ja väärtustest. Eestlastele jäägu nende pastlad ja kannel.” Selline seisukoht kõlas pisut teises sõnastuses kogu tema esmaspäevases sõnavõtus.
Ja samas jätkub valetamine kõige eestimeelsema erakonna vastu, nagu tegi seda reformierakondlane Erkki Keldo.
Uued Uudised