Kui räägitakse Šveitsist, on see kui sümbol stabiilsusest, kvaliteedist, edasipüüdlikkusest ja inimlikkusest 

Arvamus,
- Updated
©Reuters/Scanpix
Šveits on kogu maailmas tuntud stabiilse heaolumaana. Pilt on illustratiivne.

Max Planck ütles kunagi, et kellegi poolt välja pakutud idee leiab laia kõlapinna juhul, kui see puudutab mingis valdkonnas olulist arengut või kui selle välja käinud inimene on avalikkuses tuntud. Füüsiku ja teadlasena oli ta mures, et asjade sisu, mis on meile inimestena ja meie ühiskonnana olulised, jäävad järjest enam varju ning peamiselt keskendutakse tühjadele võngetele ja halvimal juhul reageeritakse neile.

Kui näiteks haridusteadlane tunneb muret noorema põlvkonna haridustee katkendlikkuse ja hetkel käibel olevate pedagoogiliste meetodite optimaalsuses, siis jääb see üha sagedamini kuhugi niššikirjanduse või -seminari tasemele pidama. Sisulist debatti ei järgne. Kui aga presidendiproa ütleb, et kaotame koolidest matemaatika ning kehalise kasvatuse, hakkame hoopis leiba küpsetama ja puid kallistama, siis kogub see järgijaid.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Vana ütlus, aga leiab seegi kord kinnitust. Martin Helme visioonist või õigemini mainimisest, et Eesti võiks tulevikus välja näha nagu Šveits, kistakse välja kõige negatiivsem ning tõlgendatakse seda endale sobival moel. Ja seda teevad meedia ja PR-tööstuse toel need samad inimesed, sama seltskond, kes on viimase 25 aasta jooksul lollitanud rahvast üleöö viie rikkaima riigi hulka jõudmise plaaniga ning rahvusvaheliseks IT-majakaks saamisega. Kes väidavad, et „nende poolt ehitatud Eesti on iseseisvam kui kunagi varem“. Aga enda peegelpilt on ju alati liiga realistlik, et seda taluda.

Šveits on riigimudelina kindlasti hea näide, mille tulemuslikkuse elemente tasuks analüüsida, ent mille vigadest saaksime meiegi õppida. Internetiportaali Delfi ajakirjanikud püüdsid oma andmevõrdluses sellest mõttest aga teha šveitsi juustu, sulatada selle üles ning kallata väljaütlejale kaela.

Lühidalt, löödi lauale, et seal pole ju rahvusriiki, seal ollakse usklikumad, homotolerantsed, rikkamad jne. elik seda teed soovitavaid rahvusideaalide kesksed poliitilisi ühendusi ei saa võtta tõsiselt ning neid ootab vaid nende poolt idealiseeritud väärtuste untergang.

Tõsi, et seal pole kõik nii nagu ideaalis, kuid oleks oodanud (nagu meie ajakirjanduses see enamasti olema kipub) natuke perspektiivi vaatavat analüüsi. Keegi ei maininud, et Šveits on sümbol stabiilsusest, kvaliteedist, edasipüüdlikkusest ja inimlikkusest (kahe jalaga maa peal olek), mida teatakse igas maailma nurgas.

Šveits on samamoodi piiririik nagu Eesti ning on ajaloo vältel pidanud end ise maksma panema, mis lõppeks on ka õnnestunud. Kas Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia suhtuvad temasse üleolevalt ja ajavad suhetes temaga laiavat poliitikat? Eesti Vabariigi iseseisev ajalugu pole küll nii pikk, et me oleks suutnud võtta kindla joone suhetes suure Vene naabriga. Olgem ausad, viimase 30 aasta jooksul on see alati olnud üks teema, kaart, millega eputatakse valimistel ja propagandaüritustel, aga (vaba)riigil kui sellisel puudub oma „kindel punane joon“.

Näited? Need, kes importisid Eestisse aastaid tagasi liberaalset turumajandust, euroopalikkust ja stabiilsust, said vanarahva keeli öeldes nii eest kui takka. Olles üheaegselt ise nii Lääne kui Venemaa oportunistlikud lobinupukesed. Kaotades võimupositsiooni (ning abirahad) aetakse teiste kaela omi vanu patte ning naeruvääristatakse igat uut ideed.

Üks väide, et Šveits on homo- ja multikultuurne ühiskond, mis tähendaks, et EKRE-sugune rahvuskonservatiivne partei lihtsalt petab oma valijaid. Ka Eesti on ajaloolise paratamatuse tõttu multikultuurne, juba aastakümneid-sadu, kuid see ei tähenda, et peame selles valdkonnas gaasi juurde andma, laskma endale oma kodus pähe istuda ning saama mingiks UNESCO kataloogi kuuluvaks maailma rahvaste muuseumiks 45 tuhandel ruutkilomeetril, kus meie endi emakeel ja rahvuskultuur eksisteerivad veel vaid kuskil serveris.

Rahvuslik kasvatus, vaatamata meeletule internatsionaalsele vastusurvele, on Šveitsis vägagi elus. Mis puudutab, aga homoseksuaalsuse aktsepteerimist, siis Šveits oli viimane riik Lääne-Euroopas, kes legaliseeris samasooliste abielud. Jälgides ühiskondlikku debatti läbi aastate, siis võib vaid ette kujutada, kui palju ressurssi kõikvõimalikud „avatud fondid“ sinna sisse kallasid. Ka propagandatehniliselt oli see samaväärne nt. Natsi-Saksamaa või Puna-Hiinaga – inimestele jagati katteta lubadusi, neid hirmutati.

Hirmuautomaadist tulistati, et kui me ei tee seda legaalset sammukest, siis meid ei võeta enam tõsiselt ega meid ei usaldata, inimesed ei tunne end siin turvaliselt, ei söö meie šokolaadi ning raha voolab lõppeks välja kuhugi mujale. Siin peitubki asja võti – moraal ja sõltuvussuhted.

Majandusteadlane Gerd Holler ütles, et Šveitsi suurimaks probleemiks on aja jooksul tekkinud sõltuvus lihtsast rahast – see raha ei ole alati puhas, voolab ringi ja otsib neid, kes on piisavalt nõrgad võtmaks seda vastu, ning hiljem ei saa enam sellest suhtest välja. Siis unustavad inimesed moraalinormid, eetika muutub pelgaks sõnakõlksuks (a la sallivus, avatus, vaba sõna) ning see mõjutab läbi hariduse, kasvatuse kogu ühiskonda. Nii et pole vaja imestada, miks paljud noored maailma asjadest väga teisiti mõtlevad.

Need on kõik teemad, mis Eestis on veel lahtised, me teame, mis on nende ohud ning meil on seega võimalus neid vigu mitte korrata. Kas selle meeldetuletamine on siis valetamine?

Mailis Tulva

6 commentsOn Kui räägitakse Šveitsist, on see kui sümbol stabiilsusest, kvaliteedist, edasipüüdlikkusest ja inimlikkusest 

  • Avatar

    Ma ei tea, kuda me sinna otsustajate hulka igasugu ajaloolaste ja jutumeeste asemel ka ükspäev selliseid inseneRe võiksime saada. Karta on, et need taidlejad ongi seal seetõttu, et neid otsuseid teevad teised kusagil mujal.

    Sümpaatne artikkel, Mailis Tulva.

  • Avatar
    Paar päeva tagasi

    Sõi Zürihi loomaaias tiiger nimega Irina ära oma talitaja rohkete pealtvaatajate sile all……(Fox News)

  • Avatar

    Väliskapitali sissemeelitamisega oleme ennast mänginud madalapalgaliste mudaliigasse.
    Tehaseomanik ei vii odavpalgamaale kogu oma tehast, vaid selle kõige väiksema lisandväärtusega lüli, koostetehase, õigemini koostetsehhi. Rasvasemad osad jätab kodumaale.
    Eesti pole taibanud tahta omamaiseid tehaseid, vaid on ülepüüdlikult moosinud välisomanikuga ettevõtteid siia tulema. Tulemuseks ongi olematute omamaiste omanikega tehaste ja samas peamiselt välisomanikuga koostetehaste riik. Koostetehase kasumimarginal on nii väike, et selles ongi peamised mured palk ja maksud. Algul tulevad odavapalagamaale koti- ja padjavabarikud. Kui palk kasvab, siis liiguvad kotiõmblemise manufaktuurid edasi ja nende asemel tulevad koostetehased. Koostetehaste aeg sõltub sellest, kui ruttu kasvavad palgad veelgi odavama palga maades. Kui riik panustab vaid välisinvesteeringute saamiseks ega taipa luua ka omamaiseid tehaseid, kus on kogu tootmisahel, s.t. ka tootmise rasvasemad osad, kuni tootearenduseni ja müügini välja, siis jäädaksegi madalapalgalisse mudaliigasse, kus tootearenduse ja tehnoloogia uuenduse asemel tegeletakse maksude ja miinimumpalga probleemidega.

  • Avatar

    Kui üheksakümnendate aastate alguses sai huvi tuntud, et millal me ükskord hakkame oma kõrgtehnoloogilisi tehaseid tahtma ja ehitama, siis vastus tuli teadusfunktsionäridelt, et see on võimatu, sest iga kõrgtehnoloogilise tehase ehitamise eel on vaja 20 aastat sellel erialal fundamentaalteadust teha, nagu seda poleks seni igal erialal maailmas juba küllalt palju tehtud. Õnneks ei uskunud Soome ettevõtjad seda juttu ja püstitasid 90-ndatel Eestisse kohe Elcoteqi tehase ja JOT tehase ning tehaseid püstitati välismaalaste poolt ka muudel aladel, sest me olime vabaks saades valinud jõukaks ka targaks tegeva tootmispõhise ühiskonna asemele vaeseks ja mittetargaks jätva teadmistepõhise ühiskonna ning tootmine polnud siis eestlase jaoks pop. Välismaalased ei toonud siia odavpalgamaale loomulikult tehaseid täielikult, vaid tehase suurima käsitöö mahu ja madalaima lisandväärtusega lülid, koostetsehhid.

  • Avatar

    Jaapan, Korea ja Hiina valisid hoogsa arengu alguseks tootmispõhise ühiskonna. Eestlased loobusid tootmispõhisest ühiskonnast ja tööstusest ja valisid teadmistepõhise ühiskonna. Peale vabanemist 29 aastat tagasi arvati meil, et nagu CCCP üritas jätta vahele kapitalismi ja hüpata kohe feodalismist kommunismi, nii “hüppasid” eestlased vabanemise järel kommunismi varemetelt tootmispõhist ühiskonda vahele jättes kohe teaduspõhisesse. Tänaseks on selgunud, et teadustegevus on olnud väga kulukas ja produtseerinud jõukuse asemel artikleid. Pole Korea ja Hiina taolist kõrgtehnoloogilist tööstust, sealhulgas ka meditsiinivahendite tööstust. Tööstuse asemel on arendatud turismi, mis on nüüd maoli ja vajab ise ülal pidamist, milleks raha riigile teenib tööstus. Kas kriisist suudetakse õppida ja vähemalt tagant järele tarkusest võtta tööstust ja üldse tootmist olulisena?

  • Avatar

    On rõhutatud riikliku teadusrahastuse suurendamise vajadust. Enne, kui teadusraha suurendada, peaks korrastama senist riikliku teadusraha jaotamise struktuuri nii, et kogu raha ei läheks teemadele, mis pole eesti majandusega seotud, vaid suurem osa akadeemilisest teadusest tehtaks akadeemilise eelluurena teemadel, millel Eesti juba teenib ekspordiraha ehk peamiselt tööstussektorite tehaste tootearenduse perspektiivsetel teemadel.
    Jõukates tootmispõhistes maades on riiklik teadus 85% ulatuses teemastatud tehaste tootearenduse vajadustest lähtudes ja toob seega raha sisse ning 15% on n.ö. teemastamata teadus, mis pole mõeldud kohe “potti” panemiseks, vaid perspektiivide avamiseks. Selle 15% hulka kuulub ka CERN-i Põrguti. Suhe 85/15 tagab teaduse ja tootmise jätkusuutlikkuse. Panus 100% Põrgutite taolisesse fundamentaalteadusesse jätaks seisma, mitte ainult elu, vaid ka Põrguti arendamise, sest Põrguti arendamine ja ehitamine vajab kõrgtehnoloogilist tööstust. Seda, mida jõukates tootmispõhistes maades toetatakse akadeemiliselt 85% teemastatud teadusrahaga. Ei ole juhuslik, et Põrguti pole kõrgtehnoloogilise tööstuseta teadmistepõhises vaeses Etioopias, vaid põlise kõrgtehnoloogilise tipptööstusega ja valdavalt tootmispõhise teadusega jõukas Šveitsis.

Kommentaarid on keelatud

Tähelepanu!

Kuna küberrünnakud aina sagenevad ning Facebook ei ole spämmi tõkestamiseks juba pika aja jooksul midagi ette võtnud, siis olime sunnitud Facebooki kaudu artiklite kommenteerimist piirama.

Anonüümse kommentaari lisamise võimaluse jätsime avatuks.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused