Kuidas “ETV eetris kõlanud lausvalesid” lükatakse EPL-is ümber ebaväärika ja madala meediarünnakuga

Facebooki-keskkond “Meediakriitika” võttis ette Marti Soosaare üllitise 16. septembri Eesti Päevalehes “Helme istus vangitornis, aeg oli igav oota… Miks kõlasid ETV eetris lausvaled?” ja leiab, et see on väga kehva kõnekultuuriga “arvamusartikkel”, mis sisaldab pea kõike, mis kultuurse arutelu juurde ei kuulu: alusetud ja ajuvabad süüdistused, ebaloogilised mõttekonstruktsioonid, sildistamine, spekuleerimine, terve hunnik erisugust demagoogiat jne.

“Tegelikkuses kujutab antud tekst endast lihtsalt ebaväärikat ja madala kultuuriga rünnakut poliitilise oponendi suunas. Sellise tasemega poliitiline dialoog tõmbab kogu poliitikasektori mainet alla ja on reljeefseks näiteks “räuskavast retoorikast”. Palju reljeefsemaks kui artiklis kirutud Martin Helme mistahes mõttekäigud Tre raadios.

Näiteid:

1. Soosaare teksti pealkiri sisaldab väidet, nagu kõnelenuks Helme ETV eetris “lausvalet”. Paraku ei selgu tekstist, milles need “lausvaled” seisnevad. Juhtlõigu põhjal võiks omistada seda repliiki Helme hinnangule, et pole olemas mingit kliimakriisi. Kuna tegu on hinnangulise kategooriaga, ei saa see loogiliselt olla “vale” või “lausvale”.

Kommentaar: Täiesti ajuvaba on ka allpool tekstis toodud vastuargument: “See, et Martin Helme ütles, et kliimakriisi pole olemas, on ju fakt. See, et kliimakriisi päriselt pole olemas, aga pole fakt.”

Ei ole tõesti fakt – see on hinnang. Mingit vastuolu fakti vahel, et Helme tõesti ütles, mida ta ütles – ja hinnangu vahel, et kliimakriisi pole olemas – ei eksisteeri. Tegu on täiesti loogikavaba ja seosetu mõttekäiguga loo autori poolt.

2. “Tuhanded teadlased on küll väitnud vastupidist. Mõistlikul inimesel tekib muidugi kiiresti küsimus, et kuidas Martin Helme teab midagi, mida teised ei tea?”

Kommentaar: Demagoogiline mõttekäik, mis sisaldab mitut eri probleemi loogika suhtes. Esiteks ei ole aru saada, millistele “tuhandete teadlaste väidetele” osutatakse.

Teiseks on “kliimakriis” väljend, mis sisaldab hinnangut. Lisaks oleneb sellise üldise väljendi (kriis) sisu palju konkreetse hinnangu taustsüsteemist ja kontekstist – ehk see võib tähendada paljusid eri asju.

Teadlased üldiselt ka ei uuri seda, kas on kriis või mitte, vaid mudeldavad erinevaid kliimatendentse ja uurivad konkreetseid kliimamuutuste aspekte. Hinnangulised epiteedid tulevad juba üldiselt teistest institutsioonidest – ajakirjandus, poliitika, kliimapoliitika-asutused – ja on suurel määral tõlgenduslikud. Ehk neid ei saa esitada teadusandmetena.

Kolmandaks on ebaloogiline väljendatud eeldus, nagu lükkaks tuhandete teadlaste üldistatud seisukoha teoreetiline olemasolu automaatselt ümber teistsugused seisukohad. Kuna teadlasi on valdkonnas ilmselt kordades rohkem, siis järelikult võivad teiste tuhandete teadlaste teistsugused seisukohad või uurimistulemused toetada teisi seisukohti. Teame, et ka rida erinevaid Eesti teadlasi on väljendanud teistsugust seisukohta või veendumust. Teadusandmete paikapidavust ei selgitata mingi teadlaste enamushääletuse teel.

3. Suur osa tekstist keskendub spekuleerimisele selle osas, mida Martin Helme mõtleb või “teab”, kui “tark” ta on jne. Ilmselgelt mitte kuigi ratsionaalne arutelumudel.

Kõik kokku on sellise kultuuritasemega tekst, mis tekitab laiema küsimuse Eesti poliitilise kultuuri kohta.”