Läänemaailma probleemiks pole mitte “paremäärmuslus”, vaid äärmusliberalism

Kui ühiskonnas on aastasadu valitsenud ühed arusaamad, näiteks mehe ja naise abielu osas, siis äärmuslus on vahepeal võimu haaranud ja lammutav uusideoloogia, mitte traditsiooniline mõttelaad. Tänases läänemaailmas aga sildistavad uusliberaalid äärmuslasteks hoopis traditsionalismi kaitsjad.

Poliitkorrektsust on mitmeid kordi nimetatud inimsusvastaseks kuriteoks ja üheks selle kuriteo osaks on niinimetatud kohustuslik sallivus, mille eirajaid nimetatakse kseno- ja homofoobideks, rassistideks ja nii edasi.

Ksenofoobia on tegelikult võõrakartus, kuid seda kasutatakse pigem võõraviha mõistes. Viha ei ole just hea emotsioon, aga tänases maailmas on see päästvam kui kohustuslik sallivus. Võõrakartus aga on lausa ellujäämise eelduseks ja see on nii olnud kogu inimsoo eksistentsi vältel.

Maailm ju sõdib – ukrainlased peavad kartma võõraid nii Venemaalt kui Valgevenest ning võõraviha putinistide “Vene maailma” vastu on igati õigustatud. Tegelikult on maailmas väga vähe rahvaid, kel pole põhjust ksenofoobne olla, ja seda ka Lääne-Euroopas – katalaanidel pole põhjust olla sõbralik nende hispaanlaste vastu, kes nende iseseisvuspüüdlusi ei jaga. Belgia flaamid ja valloonid elavad juba pikki aegu ühes riigis, aga eraldi maailmades.

Ka meid, eestlasi, päästab pigem võõrakartus, kui kohustuslik sallivus – 1941. ja 1949. aastal küüditasid meid võõrad ja võõrideoloogiad, kelle järelkasvu on selgelt näha okupatsiooni ajal tekkinud migrandikogukonnas. Kas näiteks putinismi kaitsvat Yana Toomi peaks rahvusmeelne eestlane sallima või pigem vihkama?

Massimigratsioonist on saanud pigem ksenofoobia õhutaja kui vähendaja – kui ikka migrandimass tormab Türgist kuni La Manche väinani välja, arvestamata ühtegi riigipiiri ega erinevate riikide seadusi, siis pole sallivust lihtsalt võimalik ka kohustusena juurutada. Kreekas näiteks on inimesed väga väsinud sellest migranditulvast, mis nende maad on tabanud ning seal võib ainult väga ajupestud inimene minna rändlejatele vastu loosungiga “Welcome, refugees!”

Üheks äärmusliberalismi nähtuseks on uusväärtused, sealhulgas soolised ja seksuaalsed. Praegu on maailmas peaaegu 8 miljonit inimest, seda on pisut palju ja seetõttu vohavad ebanormaalsused sootuse ehk sooneutraalsuse, “soovoolavuse” või siis seksuaalsete suunitluste näol, mis pole eluandvad. Kui vaadata neid Netflixis linastuvad filme apokalüptilisest tulevikust, siis inimkonda päästvad siiski mees ja naine üheskoos, kõik muu on kuivanud oks elupuul. See, et neid kuivanud oksi praegu ülistatakse, on samuti äärmuslus.

Eestis hoiab traditsionaalset ühiskonda ainult üks erakond, kelleks on EKRE, aga tedagi tembeldatakse paremäärmuslikuks. Äärmuslased aga on hoopis need, kes venestavad ühe väikese põlisrahva asuala ning ülistavad seksuaalfantaasiaid ja sootust, mis reaalses elus hääbuvad olematusesse, sest elu nad endaga kaasa ei too.

Uued Uudised