09.07.2018
Aju on inimestele mõtlemiseks ja seda pole vaja lasta pidevalt pesta.
Inimesed pahandavad ikka ebaausate ja vassivate poliitikute peale, märkamata, et läänelik ühiskond ongi sellele rajatud.
Pakun, et vähemalt 90% Lääne demokraatia nähtustest jõuavad jõuavad tarbijaühiskonna inimeseni ilustatult ja kaunis pakendis, nende sisu ja olemus aga jääb lahti seletamata.
Valetamine ja kahekeelsus on meie ühiskonnal veres. Üle Pärnu maantee on tõmmatud Saku Originaali reklaam „Olen sõpradega väljas!“ ja selle all: „Hoiatus! Alkohol on ohtlik teie tervisele!“ Pakkumine ja hoiatus üheaegselt – mis võiks veel kahekeelsem olla?
Või raadioreklaam, kus naine helistab mehele töö juurde ja teatab üliõnneliku häälega, et mingis kaubandusketis on suur hinnaalandus. Mees vastab sama vaimustatult: „Oota mind, olen kohe seal!“ Ometigi teame me kõik, et 90% meestest vihkavad šoppamist ega tule kunagi allahindluse pärast töölt ära!
Miks ma sellest kirjutan? Sest iga psühholoog võib kinnitada, et pidevalt valede keskel elavad inimesed hakkavad valetamist paratamatult loomulikuna võtma. Igapäevaelu valed muudavad ebasiiruse elunormiks. Me tegeleme massilise enesepettusega, võtame selle omaks ja loobume elutervelt mõtlemast.
Olen ikka öelnud, et Lääne ühiskonnas on krooniline puudus tervest mõistusest, ja nüüd on sama häda üle võtnud ka suure osa Eesti rahvast. Selles osas kipume olema juba Lääne-Euroopa osa.
Esimese näitena tulevadki meelde Soomes üles pandavad sooneutraalsed liiklusmärgid, millel ei tohi inimese sugu arusaadav olla – no mis pistmist on sellel liiklusohutusega, milleks need märgid on tegelikult mõeldud? Miks inimesed sellele ei mõtle?
Inimesed vaevlevad mõttelaiskuse käes. Lääne ühiskond elab jõukuses, kus pitsa tuuakse koju kätte, uudised leiab nutiseadmest ja suhtlus toimub samuti igasuguste IT-vidinate kaudu. Inimesed on justkui arengu kõrgtasemel, aga nüristuvad lausa silmnähtavalt. Isegi kõrgharidus tähendab juba vaid mingeid kitsaid teadmisi ajupestud peas.
Kindlasti vaidlevad paljud mulle vastu, aga inimeste mõttelagedust näeb lausa iga päev ja ka tavalistes olmesituatsioonides. Näiteks teeb keegi trammis validaatori ümber postitantsu, sest tema ühiskaart on kusagil põuetaskus ja otsib ennast aparaadi vastu hõõrudes kontaktpunkti; teine tõstab ähkides ostudest pungil poekoti validaatori kõrgusele, sest ühiskaart on selle küljetaskus; kolmas paneb rahakoti vastu aparaati ja saab kuulda vihast kräunumist, sest validaator ei suuda kümnekonna magnetkaardi seast õiget leida, teiste riba segab.
Mis on neis inimestes ühist? Aga see, et nad kõik arvavad, et on sel moel kaarti kindlas kohas hoides endale elu mugavamaks teinud – selle asemel, et vaeva nägemata kaart taskust võtta ja see validaatori ekraani ette panna! Nad ei saa arugi, et on elu hoopis keerulisemaks muutnud ja katsuge neile vaid öelda, et neil pole mõtlemisega kõik korras! Aga see olmeline igapäevane käitumine ongi näide sellest, kuidas me oleme loobunud mõistlikult mõtlemast! Edasi aga tulevad juba hullemad mõtteviisid, kus me leiame, et kaks teineteist käperdavat meest ongi loomulik asi või et inimene võib olla poolmees ja poolnaine üheaegselt.
Siit jõuamegi poliitikani, näiteks Euroopa Liiduni. Meie üldmõte on õige: Venemaa on vaenlane ja me peale hoidma Lääne poole. Edasi aga jookseb meie terve mõistus kokku, sest me võtame kohe, et kõik Läänes toimuv on õige. Ja kui polegi, siis peame sellega leppima, sest kui me ei lepi, oleme Lääne vastu ja järelikult Venemaa poolt. See aga on väga ohtlik mõtlemine, sest see suleb silmad lääneliku elulaadi vigade eest ja neid, kes seda kohe ära kasutavad, pole vähe.
Paljud noored on mulle öelnud, et rahvuskonservatiivid olevat arengu vastu. Kulla noored, Läänes toimub ainult kõrg- ja infotehnoloogiline areng ehk nutiseadmestumine, muus osas toimub täielik taandareng. Miks on viimasel ajal asutud tsenseerima sotsiaalmeediat? Sest IT-areng on läinud nii kaugele ette sotsiaalsest ja poliitilisest alaarengust, et hakkab viimaste valesid ja vassimisi liiga selgelt välja tooma.
Kas Rail Baltic, Tartu tselluloositehas ja paljud muud suurobjektid on areng? Teatud mõttes kindlasti, sest saame rohkem tselluloosi ja kiiremini liikuma, samuti juurde töökohti ja jõukust, aga muidu on tegu täieliku taandarenguga – kuidas ka ei vaataks, iga selline objekt on uus hoop Maa niigi kiiresti hävivale keskkonnale. Olgu tselluloositehas kuitahes puhas, Maa ökoloogilist jalajälge muudab see kindlasti halvemuse poole. Me arendame oma tarbimist ja hävitame elukeskkonda!
Noored on rääkinud sedagi, et 50 aasta pärast pole nagunii enam rasse, inimesed on valdavalt tõmmud, räägivad inglise keeles ja elavad suurlinnades – et me ei peaks sellele vastu seisma, kuna see nagunii juhtub. Ka see pole areng, vaid täielik taandareng, sest Maa kaotab rahvaste rände ja segunemise teel suure osa oma kultuurilisest ja keeleliselt rikkusest, olgu hääbuja siis eesti, valgevene, joruba, draviidi või bušmani rahvas.
Kaasaja Lääne poliitika aga püüab kõike seda näidata loomuliku arenguna, konservatismi ja traditsioonilisust seda takistavana ning selle nimel on vallandatud tohutu ajupesu. Parim viis selleks on heaoluühiskond, kus jõukuse ja massitarbimise kaudu püütakse hoida inimeste mõtted mammona küljes, et nad vaid ei mõtleks reaalselt! Ajupesu nimel on politiliseeritud ka inimlikkus ja seksuaalsus ning rinne on viidud vähemuste kaitse raamidesse, kus igale inimesele antakse võimalus olla „heade poolel“.
„Mis teil saab olla kahe inimese armastuse vastu?“ – see nõretav küsimus varjab geiagenda pealetungi. Sooneutraalsus tähendab tegelikkuses mehelikkuse ja naiselikkuse tapmist ning immigrantide kurva saatuse ülepaisutamine tõde, et paljudes riikides ei saa inimesed oma ühiskonna käigushoidmisega hakkama, ning tulevad teiste kaela peale elama. Inimlikke tragöödiaid on palju, kuid enamikus on süüdi need inimesed ise, aga kõige üle kroonib üks globalistlik seltskond, kes kasutab kõike seda ära oma eesmärkidel.
Eestis on hetkel läänelik ühiskonnakorraldus, mis tähendabki, et meid ümbritsevad valed ja vassimine. Mäletate EKRE hümniseadust? Ehk seda, kuidas hakati rääkima ratastooliinimestest, ametnike loast hümni laulmiseks ja palju muid lollusi – kõige selle taga oli vaid täielik ükskõiksus hümni suhtes ja soov takistada rahvuskonservatiivse maailmavaate levikut. Sest EKRE on ainus erakond, kes ütleb: Eesti riiki on vaja vaid eestluse elus hoidmiseks, kõik muu on omariikluse juures teisejärguline.
Jälgige kasvõi Riigikogu istungeid, kus kõigi teiste erakondade saadikud soiuvad solidaarsusest, kohustustest Brüsseli ees, eurodirektiividest ja paljust muust, ainult EKRE saadikud ütlevad otse: kuulge, see on ju meile ilmselgelt kahjulik eelnõu!
Järgmistel valimistel ongi inimestel võimalus valida kas kartellierakondi, kes ülistavad seda tehnoloogiliselt arenevat, kuid moraalselt manduvat ühiskonda, või rahvuskonservatiive, kes mõtlevad ise ja soovitavad ka teistel kõike oma mõtetes läbi seedida, olgu see siis reklaam, poliitikute lubadused või ilus jutt inimlikkusest, mis varjab suuri sigadusi.