Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Leo Kunnas: Praegu on kaalul riigi julgeolek ja tulevik, eksistents tervikuna

-
15.02.2022
Leo Kunnas

Eilsel riigikaitsealasel arupärimisel Riigikogu saalis pidas kõne saadik Leo Kunnas (EKRE), kes ütles, et see kompleksne arupärimine oligi sellisena mõeldud, et kogu riigikantselei ja valitsus saaksid nende küsimuste kallal põhjalikult töötada.

Endise kõrge sõjaväeohvitserina püüdis ta analüüsida olukorda selles võtmes, mida ta ise peaministrina teeks. Ta rõhutas, et just julgeolekukriis on kõikidest kriisidest kõige ohtlikum ja selleks, et saaksime selle kallale tõhusalt minna, me peaks püüdma teistest kriisidest jagu saada.

COVID-kriisiga käituks Kunnas nii, kaotaks kõik piirangud ja tugevdaks samas haiglavõimekust. „Praeguse tüve juures ei ole näha mingit muud lahendit ja Lääne-Euroopas ka sellega niiviisi tehakse,“ selgitas Kunnas.

Mis puutub energiakriisi, siis siin on Kunnase hinnangul võimalikud vaid radikaalsed lahendused.

„Meil ei ole väga palju muud siin teha, kui peatada CO-kaubandus aastaks ja siis mõelda lahendeid, kuidas sellega edasi minna. Sest see raha, mis sinna läheb, on lihtsalt liiga suur ja seda raha on vaja mujale,“ rääkis ta, lisades, et kaaluda tuleks ka elektribörsisüsteemist väljumist, sest on selge, et see praegu ei tööta.

Jõudes julgeolekukriisini rõhutas Kunnas, et sellega tegelemine nõuab oluliselt rohkem ressursse.

Kunnas: „Kõik need lahendused, mis meil seni olid, need tegelikult enam ei toimi. Me ei saa teha ühekorraga kahte asja – püüda seda kolmest komponendist koosnevat kriisi lahendada ja samal ajal püüda eelarvet viia tasakaalu suunas. Neid kahte asja ei pane kokku. Meil ongi vaja lihtsalt lisaeelarvet, see peab käsitlema neid erinevaid komponente, mida me teeme, ja viivitamatult, selleks et sõjalist riigikaitset tugevdada, laiapõhjalist riigikaitset tugevdada ja lahendada ka teisi kriisikomponente. Nüüd on vaja seda kõike teha korraga.“

Ta kõneles, et Eestil on vaja keskmaa õhutõrjet, tankipataljoni või kahte tankikompaniid, maakaitset, kus oleks umbes kaheksa pataljoni rohkem ja kus oleks nii kaartule- kui ka lähiõhutõrjevõimekus.

See tõenäoliselt teeb kokku 800 miljonit eurot, võib-olla miljard. „Me oleksime võinud panna igal aastal 50 või 100 miljonit siia juurde. Nüüd meil see vajadus lihtsalt surub peale,“ lausus Kunnas, lisades, et praegu on kaalul riigi julgeolek ja tulevik, eksistents tervikuna.

Leo Kunnas: „Ma ei tea, milline olukord on kahe kuu pärast või poole aasta pärast. Kui ka praegu ei tule sõda, siis tuleb uus eskalatsioon, nii nagu oli eelmise aasta kevadel. Venemaa jätkab seda survepoliitikat Ukraina suhtes niikaua, kuni ta Ukraina tahab murda ja saada sinna omameelse valitsusse. Ta tahab murda põhimõtteliselt ka lääne, ta tahab saavutada oma strateegilisi eesmärke ja selles ta nagu järeleandmisi ei tee. Võib-olla meil on aega praegu veel reageerimiseks, et teha neid jõupingutusi. Praegu on meil veel võimalus tegutseda ja nüüd ei ole mõtet teha etteheiteid, kes tegi midagi valesti. Nüüd tuleb lihtsalt see kompleks lahendada.“