Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Liberaalne demokraatia kui demokratuur contra valimisdemokraatia

-
30.12.2019
Liberaalid otsivad uut Robespierre’t, kes käivitaks taas Suure Terrori giljotiinid.
© AP/Scanpix

Rahvuskonservatiiv Ülla Vähk kirjutab sellest, kuidas Eestis luuakse liberaalse demokraatia diktatuuri.

“Vaatasin ära Aktuaalse Kaamera eelmist aastat käsitleva saate. See oli täiesti ühte väravasse – pingeid, vastasseise ja lõhestatust ühiskonnas nähakse nn populistide süüna. Absoluutselt üldse ei tooda välja seda tegelikult põhjustavat ideoloogiat.

Ühtki ühiskonda ei juhita ideoloogiata, Eesti on praegu sattunud ühe marksistliku ideoloogia tugeva surve alt teise, neomarksistliku ideoloogia (LGBT/NWO nn liberdemokraatiana) surve alla.

Tõnis Saarts kui libe politoloog seletas saates, et liberaaldemokraatia soovivat kõiki gruppe kaasates leida ühiskondlikku konsensust, aga need kohutavad populistid, ehk siis tavademokraadid, soovivat ühiskonda hullutada ja siis endale allutada.

See on loomulikult teadlik vale, sest liberdemokraatia tunnistab ainult õigete liberväärtuste (LGBT/NWO) juures olevaid poliitikaid, s.o. puhast liberpeavoolupoliitikat, ja mitte midagi muud. Ainult selleks ongi neil vaja kõiki teisi populistideks tituleerida, sisuliselt naelutada sõimatavateks.

Eestis konkreetselt:

1) enne valimisi deklareeris Jevgeni Ossinovski, et valitsuse võivad moodustada ainult peavooluerakonnad, s.o. kõigil rahva poolt valitutel ei saagi olla asja valitsusse;

2) peale valimisi deklareeris Kaja Kallas esimese asjana, et nemad võitsid ja teevad valitsuse, aga ainult õigeid väärtusi omavate erakondadega;

3) seda õigete väärtuste ainulubatavuse asja on kõigis oma aktsioonides edendanud president – arusaadav, et siis praegune valitsus ja eriti EKRE tema meelest lubamatud on.

Samuti olevat Tõnis Saartsi sõnul liberaaldemokraatia õigusriigi, võimude lahususe ja täielike kodaniku ja inimõiguste kaitsja. Aga seda teeb ju täiel määral tavademokraatia kui selline. Just sellel alusel on Eesti Vabariik ja selle põhiseadus alates aastast 1918. Siin ei ole vaja mitte mingit liberdemokraatiat!

Liberdemokraatia tähendab samamoodi ideoloogiliselt kontrollitud ja juhitud ühiskonda, nagu oli see nõukademokraatia puhul, s.o. liberdemokraatia on tänaseks sisuliselt lakanud olemast demokraatia.

Valimisdemokraatia ja liberdemokraatia erinevust on suurepäraselt käsitlenud Jaak Valge ettekandes Tartu demokraatiakonverentsil

Riikide demokraatiale antakse iga-aastaselt hinnanguid (+10st -10ni) juba 1946. aastast Polity Country Trend poolt ning viimased paarkümmend aastat ka Freedom House poolt.

On iseloomulik, et valimisdemokraatiat hindava Polity antav demokraatiaindeks Ungarile on +märgiga ja täisdemokraatia lähedane, FH hinnang Ungarile aga allpool Indiat, Zimbabwet, Lõuna-Aafrika Vabariiki. Põhjuseks on nn liberväärtustele, LGBT/NWOle mittevastavus.

Freedom House rõhutab Ungarit riikide absoluutsesse lõppu paigutamisel süüdistuskokkuvõttes mitte ainult homoideoloogia mittesallimist ja migratsioonivastasust, vaid (NB!) ka kristluse erilise osa rõhutamist Ungari ühiskonnas ja loomulikult pärispatuna Sorose-ülikooli Ungarist välja tõrjumist.

Marju Lauristin kui vana marksist raius saates metalsel häälekõlal, et vaja on Reformierakonna, sotside ja Eesti 200 ühtset löögirühma, mis asuks välja töötama ja edaspidi kehtestama õiget suunda ühiskonnale.

Taolise üleskutse nn prantsuse stiilis rahvarevolutsioonile esitas ta juba ka 2012. aasta HARTA-ga. Tookord taotles ta sotside pääsemist võimu ja ühiskonnas juhtiva positsiooni juurde Reformierakonna marginaliseerimise kaudu.

Lauristin deklareeris Mihkel Raua Kolmeraudses otse: “Kui Reformierakond on marginaliseeritud, siis võtame meie võimu ja küll siis Savisaar ka meie käe all õpib.”

Mäletate, kuidas Jevgeni Ossinovski järgnevatel aastatel pingutas, et Savisaart meelitada nendega koalitsiooni tegema.

Ma rõhutan: Lauristini selline uus aktsioon tuleb tõkestada. Igal juhul. Paljastada ja tõkestada! Aga väga targalt, kõrgel teoreetilisel ja praktilisel tasandil, sest kaalul on n.ö rohkem kui elu – Eesti saatus.

Kaasta tuleks kindlasti silmapaistev teoreetik Jaak Valge. Samuti mäletan, kui täpselt käsitles tollaseid sündmusi, 2012. aastal ja edasi, Toomas Haug blogis Huige. Et Lauristini ja liberdemokraatia rünnakut pidurdada ja asju ühiskonnale selgitada, on vaja neist intellektuaalselt üle olla.”