26.08.2021
Kas nad on õnnetud? Ilmselt küll. On nad ohus? Kindlasti mitte. Nad on seadusi rikkuvad illegaalid.
Migratsiooniküsimus on liberaalses Läänes sedavõrd ülepolitiseeritud ja -ideologiseeritud, et sealne ühiskond on igas mõttes reaalsustunnetuse kaotanud – kes on põgenik, millised on tema õigused, milliste piirideni saab rännet aktsepteerida ja nii edasi.
Nii kirjutab ERR: “Kahe viimase nädala jooksul on Poola-Valgevene piirile lõksu jäänud ka 24-liikmeline sisserändajate grupp Afganistanist.” Mis mõttes “lõksu jäänud”?
Poola peaminister Mateusz Morawiecki on asjad paika pannud: migrandid on saanud Valgevenesse viisa selle riigi turismibüroode kaudu ja neil on vastavalt rahvusvahelisele õigusele õigus viibida Valgevene territooriumil. ÜRO pagulaste ülemvoliniku büroo asub Minskis. “Kui keegi soovib Valgevene poolel pagulasseisundit taotleda, siis palun tehke seda Minskis,” ütles Morawiecki.
Valgevenest Leetu, Lätti ja Poolasse suunduvad migrandid ei ole vähimalgi moel elu eest põgenevad sõjapõgenikud – nad liiguvad viisasüsteemi raames, istudes lennukile otse kodumaa lennuväljal (Bagdad, Istanbul, varem ka Kabul), Valgevene on poliitilisest süsteemist hoolimata turvaline riik, kust neil on võimalik taotleda ametlikku edasiliikumist Euroopasse, ja miski ei õigusta ebaseaduslikku püüet ronida eluga riskides salaja üle tarade.
Põgeniku õigused on näiteks süürlastel, kes põgenevad Süüriast Türki ehk otseselt elu päästes. Türgis on olemas turvalised põgenikelaagrid, nende elud enam ohus pole, ja edasi on võimalus taotleda seaduslikku edasiliikumist Euroopasse. Aga ei – inimesed lahkuvad laagritest ja asuvad läbi kümnekonna maa või üle Vahemere teele, teades, et see on seadusevastane. Ka Lääne-Euroopa teab, et nii asju ei aeta, aga aktsepteerib sellist rännet täiega. Seda enam, et sõjapõgenikke on vähemus, enamik rändlejatest on majandusmigrandid, kes on otsustanud – kui teised lähevad, prooviks ise ka.
Lääs toetab täielikult ebaseaduslikku rännet, mida tõestab ka paadiränne üle La Manche`i väina – migrandid suudavad läbi terve Euroopa jõuda Prantsusmaale Calais`i piirkonda, elavad seal metsikult laagrites, mida Prantsuse politsei aegajalt puistamas käib, et siis jällegi ebaseaduslikult Briti saartele püüelda – ja Euroopale on see justkui loomulik. Kuigi näiteks Itaalias maale astunud migrant, kes on niigi illegaal, peaks edasi juba seaduslikult Suurbritanniasse pürgima.
Lääne-Euroopa vabaühendused soodustavad Vahemerelt põgenikke päästes otseselt inimkaubandust – iga üleskorjatu on maksnud kuritegelikule maailmale olulisi summasid ja tema pääs Euroopasse “päästelaeval” tagab selle, et järgmine migrant surub juba rahapaki inimkaubitseja pihku ning ronib merekõlbmatusse paati eluga riskima.
Midagi sarnast toimub ka Poolas, kus vasakpoolsed ja liberaalid on tormanud Valgevene piiri äärde ja korraldavad seal meedia valguses šõud väidetavate õnnetute migrantide päästmiseks. Need “õnnetud” aga jõudsid Minskisse ilusasti viisa ja reisilennukiga ning nad ei lähe Poola saatkonda varjupaigataotlust tegema, vaid tõttavad läbi turvalise maa Leedu, Läti või Poola piirile seadusi rikkuma. Võib julgelt öelda, et Poola migrandilembid, kes nõuavad migrantide sisselaskmist, on otsesed Lukašenka käsilased, kes töötavad ka Euroopa Liidu vastu, kes peab sellist rändesurvet lubamatuks hübriidsõjaks.
Mitte miski ei ole loomulik, mõistlik ega aktsepteeritav selles massirändes, mille on suuresti vallandanud Lääs ise hüüdega “Wir haben Platz!”