27.06.2018
Rail Balticu ratifitseerimise vastane pikett Toompeal.
Portaal Lõunaeestlane kajastab sealse kandi inimeste mõtteid ja seekord on aruteluks Rail Baltic ning raudteeliiklus üle üldse – Võrul ju raudtee on, aga reisirongid sinna ei sõida.
“Nii nagu tselluloositehas, on ka Rail Baltic inimestele ülevalt poolt peale surutud projekt, aga erinevalt tehasest on uus raudtee täiesti mõttetu ja arutu. Lihtne talupojatarkuski ütleb, et asju tuleb teha vajaduse järgi. Vajadus on teha korda Eesti raudteevõrk, nii nagu seda tehti EL-i raha eest Poolas.
Juba aastaid on Võru ettevõtjad pikisilmi oodanud seda aega, mil taastatakse Võru-Valga rongiühendus. Et inimesed saaksid vabamalt liikuda, ja mis peamine, tervislikult. Erinevalt bussidest saab rongi muretult kaasa võtta jalgratta või lapsekäru, ning sihtkohas teekonda jätkata.
Kõik, kes lastega reisivad teavad, milline piin on sõita bussiga, eriti pikemat maad. Võru on praegu rongiliikluse mõttes ülejäänud Eestist täiesti ära lõigatud. Sama lugu on Antslaga, mis hääbub just rongiühenduse puudumise tõttu. Üksvahe ei liikunud Antslast isegi enam ükski buss – täiesti lubamatu olukord tänases Eestis, mis kiitleb oma jõukuse ja rikkusega. Tehkem siis kõigepealt olemasolevad ühendused korda, enne kui lähete maailma vallutama, eksole! Rail Baltic hakkab nagunii riigieelarvest igal aastal sadu miljoneid neelama ja võib aravata, et selle kõrvalt muuks ühistranspordiks enam raha ei jäägi. Võru jääbki ilma rongiühenduseta.
Rail Baltica puhul võib välja kujuneda olukord, et see on kasulik teistele, antud juhul soomlastele ja lätlastele, aga maksavad selle lõbu kinni eestlased. See on juba nii kütuse- ja alkoholi ning tubaka aktsiisiga, kus kõige suuremad võidumehed on Eesti naabrid. Eestlane on nagu Vanapagan, kes on kõigega tingimusteta nõus ja laseb end üle kavaldada. Aktsiisipoliitika kahju on eesti rahvale mitusada miljonit aastas. Heategevus on ühelt poolt hea asi, aga nagu öeldakse, kõigel on piir. Heategevust võib praktiseerida olukorras, nagu juba märgitud, kus kõik on kodus kõige paremas korras. Kuni Võrul rongiühendus puudub on kohatu hakata matma maksumaksja miljardeid uude rongiühendusse kuni Leedu-Poola piirini.
Tuleme selle Leedu-Poola piiri juurde nüüd veel tagasi. Üks hoiatav näide meil juba on: Via Baltica maantee, mis pidi võimaldama autoga muretult Euroopasse sõita, aga mis lõpeb samuti ära Leedu-Poola piiril. Ja pole sealt mitmekümne aastaga edasi nihkunud. Poola ehitab võimsaid maanteeühendusi Minskisse ja igale poole mujale, aga mitte Leedu ega teiste Balti riikide poole. Selle põhjal võib oletada, et baltlased võivad oma kiiret rongiühendust Berliini näha nagu oma kõrvu. Seda lihtsalt ei tule, sest Poola pole huvitatud.
Eks Poolal ole selleks omad põhjused, näiteks see, et Vilnius, vana Poola linn, on leedukate poolt olnud juba enam kui pool sajandit okupeeritud. Stalin võttis Vilniuse Poolalt ära ja andis selle Leedule ning tagasi pole seda antud. Vilniuses elanud poolakad tapeti maha või saadeti välja. Seda ülekohut ei unustata kunagi. Ja pole kuulda olnud, et leedukad tahavad midagi Poolale tagasi anda või hüvitada. Nii nagu ei anta Eestile tagasi teist poolt Petserimaad. Ehk siis pole ka Poolalt oodata mingeid järeleandmisi, pigem vastupidi, põhja suunal keeratakse kruvisid üha koomale.
Poola on oma Rail Baltica raha kulutanud juba ära olemasoleva raudteevõrgu korrastamiseks ja sama võiks teha Eesti. Sellest võidaksid kõik eestlased.”