Malle Pärn: olgem inimesed, mitte seksuaalid!

„Aasta 2014 oli minu jaoks uue poliitilise võitluse algus, mõtlesin ja kirjutasin palju kooseluseaduse teemal, ja paar artiklit toona isegi avaldati Õhtulehes ja Postimehe arvamusportaalis. (PM-s avaldatud artiklit “Riigijuhtidele: kuulake oma rahvast” oli sealt jagatud, muide, üle 2000 korra).

Kirjutasin ka mitu kirja riigikogulastele enne selle praakseaduse läbisurumist. Ühes neist pakkusin välja võimaliku variandi, kuidas seda seadust rahvale vastuvõetavamaks teha. Siin see on:

“Kirjutage siis vähemalt sinna seadusse sisse:

Esiteks: et see seadus EI ANNA kellelegi õigust KEDAGI diskrimineerida ega halvustada selle pärast, et seksuaalhälbed tema moraali- või usupõhimõtete järgi EI liigitu normaalse seksuaalkäitumise alla. Ka teistele inimestele (peale seksuaalvähemuste) tuleb alles jätta vabadus elada “nii, nagu nendele meeldib”.

Mitte ainult usuvabadus, vaid ka moraalivabadus peaks kehtima nendele inimestele, kellele see “igand” veel hingelähedane on. Kõrgema moraali eest ei tohiks kedagi hukka mõista ega halvustada või laimata. Kui seadustatakse sallivus, siis olgu see MÕLEMAPOOLNE!

Et see seadus annab küll õiguse homopaaridele ennast elukaaslastena riiklikult registreerida, aga EI KUULUTA nende seksuaalkäitumist ülimuslikuks ja puutumatuks, ega võrdseks tavalise perekonnaeluga.

Et see seadus ei piira kellegi sõnavabadust, et ka edaspidi tohivad inimesed avalikkuses takistusteta oma eetilisi tõekspidamisi väljendada.

Sellega kehtestaksite Eestis ainsa riigina maailmas tegeliku tolerantsi, kus kedagi ei vallandata ega karistata selle eest, et nad ideoloogilisi “uuendusi” otsekohe hõiskamisega vastu ei võta.

Nagu keelemuudatustes, võiks ka selles perekonnamõiste tähenduse muutmises kehtestada inimese eluea pikkuse ÜLEMINEKUAJA.

Teiseks: Täielikult KEELATA igasugune avalik seksipropaganda, samuti pornograafia. Kriminaalkuriteoks tuleb lugeda laste hulgas pornograafia või seksipropaganda levitamine, mis on tegelikult ju seksuaalne ahistamine.

Kolmandaks: Te olete teinud seaduse, mis lubab vastutustundetutel täiskasvanutel lapsi juba neljateistkümneselt seksuaalobjektidena kasutada. Nad on ju siis alles kaheksandas klassis! Neli aastat veel koolis käia!  See lubatud seksi-iga tuleks tõsta vähemalt 18-ni (kuni keskkooli lõpetamiseni). Ja seoses sellega tuleks hakata lastele ka koolis seksist TÕTT rääkima, mitte õpetuse varjus seda salakavalalt propageerida. Kas te ei armasta oma lapsi?

Te peate valima: kas te tahate kujundada Eesti ühiskonnast moraalselt lodeva anarhia, kus igaühe käitumise mõõduks on ta isiklikud ihad ja soovid, kus rumalus ja instinktid võivad karistamatult mõnitada ja laimata tarkust ja inimlikku moraali, kus isekamal ja agressiivsemal inimkooslusel on kõik õigused teistele peale suruda OMA moraalitust või eluviise?

Või oleks ehk siiski mõistlikum püüda arendada terve rahva eetikat ja kõlblust, püüda kujundada Eestist harmoonilist ja arukat ühiskonda, mis võimaldab rohkem vabadust ikka nendele, kellele see on jõukohane, seega pigem tarkadele ja tervest rahvast hoolivatele inimestele kui isekatele ja hoolimatutele…

Tehke arukas otsus, andke meile võimalus teist lugu pidada. “

See oli katkend mu teisest kirjast riigikogulastele. Ega te ometi ei arva, et keegi neist mu ettepanekuid isegi kaalus? Oh ei, loomulikult mitte. Kooseluseaduse pooldajatest vastasid mulle vist paar-kolm, oma tuntud refrääne korrates, äravahetamiseni omavahel sarnased. Teate küll, “võrdsusest” ja “teineteist armastavatest inimestest”.

Alguse sai kogu see geiagenda sissepressimine üritusest, mis kandis nime “Erinevus rikastab”

Igasugu veidrusi oli seal kavas, nagu näiteks seksilelude tegemise õpituba. Nüüd on siin see propagandafestival, mida aina laiendatakse, peagi levib see juba üle Eesti. Ehk asendatakse sellega kunagi meie laulupidu? See on ju UUS normaalsus, laulupidu on ajast ja arust, aeg prügimäele viia. Nii arvavad mõned liberaalid.

Propagandat usuvad pimesi enamasti vaid ullikesed, ei ole ju siiani sel Rakvere üritusel edu olnud? Kas on seal tänavu näha tunglemist?

Ja linnavalitsus peab karmi kohtu käsul rahaliselt toetama ettevõtmist, mis midagi sisse ei too, millest rõõmu saavad vaid korraldajad ise, koos oma väheste sõpradega.

MITTE ükski teine inimgrupp ei ole linnavalitsuselt kohtu kaudu oma propaganda või vabaajaveetmise jaoks raha nõudnud.

Seksuaaldemokraatlik Sirp avaldas eelmisel aastal lahkesti geihariduse spetsialisti soovituse, et õpetajad viiksid õpilased festivali filme vaatama. Ja lisas lausa käskivalt:

“Esiteks peavad koolid kujundama üldseisukoha LGBT+-inimeste ja -teemade kaasamiseks. Teiseks peavad koolid LGBT+-teemad normaliseerima. Seda saab teha ainetundides, seda saavad teha koolitöötajad oma suhtumist korrigeerides, aga ka LGBT+-noortele pakutava tugisüsteemi abil. Ja lõppeks peaksid koolid väärtustama peale LGBT+-õpilaste ka oma LGBT+-õpetajaid – ega neidki vähe ole ning nende võimuses on olla LGBT+-noortele eeskujuks ja julgustuseks.”

Kas ei ole vapustav tekst? Sisuliselt võiks seda nimetada lausa seksuaalterrorismiks. Kogu ühiskondlik süsteem tuleb pea peale pöörata. Liigitame lapsed juba algkoolist peale erinevateks seksuaalideks??

Mina küsin: kus on see põhjalikult läbiuuritud ja kaalukate tõenditega tõestatud uus teaduslik teooria selle kohta, et inimesel ei ole mitte kaks sugupoolt, vaid kaheksakümmend, ja et igasugune sugueluline fantaasia või fiilia on niisama normaalne nagu loodusseaduslik mehe ja naise armastus järglaste saamiseks?

Kuni seda EI OLE, niikaua ei ole geiaktivistidel mitte mingit õigust nõuda “suhtumise korrigeerimist”! Ilma tõsiteadusliku aluseta, lihtsalt kellegi suvalise soovi järgi ei saa ühiskonna ülesehitust ja struktuuri muuta!

Kus on teaduslik põhjendus sellele, et inimesed tuleb nüüd jaotada võrdseteks seksuaalideks, “nende liikide järele”?

Keegi kommentaator kunagi kirjutas: “Kui palju on Eestis lahutusi? Üksikvanemaid, nälgivaid lapsi või raskustes peresid? Muretseda selle kõige kõrval selle pärast, et kaks meest või naist otsustavad leivad ühte kappi panna, on lihtsalt kummaline.”

Vastan: Ei ole kummaline.

Esiteks, kui nad otsustaksid “leivad ühte kappi panna”, siis ei protesteeriks keegi. See ei läheks kellelegi korda. Aga nad ju nõuavad abielu mõiste totaalset äramuutmist.

Teiseks: “geiabielud” kuuluvad tegelikult sellessesamasse lootusetult katkiste suhete klassi, kuhu paigutatakse ülalnimetatud nähtused. Mehe ja mehe, naise ja naise kooselu ei saa mitte kuidagi olla õnnelik harmooniline abielu. Mees ja mees ning naine ja naine võivad loomulikult väga hästi koos elada, aga kui nad hakkavad seda pidama abieluks, siis on midagi väga valesti.

Muide: ka geisuhetel on omad negatiivsed küljed olemas, seda ei maksa eitada. Tegelikult kahjustavad nad nii ennast kui oma partnerit. Paraku sellest meil rääkida ei lubata, sest see ei sobi propagandakampaania roosamannaga kokku.

Seda tumedamat poolt ilmselt sellel festivalil ka ei käsitleta. Kirjutasin sotsiaalmeedias kommentaaris filmist “Total Eclipse”, mida olin näinud, ja mis näitas väga selgelt, et mees-mees-suhtes on valusaid probleeme rohkemgi kui mees-naine-suhtes. Ka film Tšaikovskist näitas seda valu, mida põhjustab inimesele tema homoseksuaalsus.

Selle peale vastas Rakvere festivali korraldaja, et “selliseid filme me ei näita”. Aga MIKS ei näita? Mida seal siis näidatakse? AINULT propagandat? Ilusaid idülle? Koormatäite kaupa valesid, et noori ära petta?

Kui see festival oleks AUS, kui seal käsitletaks probleeme, mitte klantspilte, siis oleks sellel vähemaalt mõte.

Seksuaalse “vabaduse” ja “võrdsuse” propaganda on ebamoraalne ja peaks olema lastele keelatud.

Me teeme oma elu absurdseks, kui me viskame kõrvale klassikalised moraalireeglid ja hakkame elama postmodernistide lühinägeliku egoismi ideaalide järgi.

See tekitab kõigepealt suure segaduse, mis viib välja konfliktideni. Sest kui moraalireeglid kuulutatakse suvalisteks, muutuvateks kategooriateks, mis on igaühele vabalt valida, siis on õigus ka igaühel nõuda, et keegi tema eluviise ei arvusta ning teda tema soovide täitmisel ei takista ega piira.

Egoistide kogukonnas ei saa iial olema rahu. Kes määrab ära piirid? Kes lahendab lugematud konfliktid egoistide vahel, kelle soovid põrkuvad omavahel kokku?

Kui seksuaalperestroika aktivistidel oleks õigus, ja see nõndanimetatud rahvusvaheline sugueluline uuendus oleks hea ja normaalne armastussuhe, siis oleks ju selle juurutamist teisiti korraldatud. Siis poleks vaja kedagi maani maha tampida. Siis oleks lihtsalt ja selgelt seletatud, et selline on meie uus arusaamine inimlikust seksuaalelust, uute teaduslike avastuste alusel.

Aga neid teaduslikke avastusi ei ole! On lihtsalt mingite võimurite soov teha inimestest oma ihade orjad. Mõistuseta seksitarbijad.

Moraalihävitajad ei võta tõsiselt mitte ühtki perekonna kaitsjate väidet, soovi, hoiatust või argumenti. Nagu istuksid nad paksu kivimüüri taga, kuhu väljastpoolt ükski heli ligi ei pääse.

Meil on kaks vastandlikku leeri ja meil käib sõda nende vahel.

Ühel pool on inimesed, kes vaatavad tulevikku empaatiaga, hoolivad oma järglastest ja ühiskonnast, teisel pool on üks väike grupp agressiivseid hedoniste, kes hoolivad ainult oma isiklike soovide ja ihade rahuldamisest.

Valitsus peab tegema valiku: missugust rahvast ta tahab, kas egoistlikke hedoniste või moraalseid üksteisest hoolivaid kodanikke. Nii lihtne see ongi.

Kui homopaariselu seaduse kaitsjad suudaksid loogiliselt mõelda, siis nad saaksid aru, et kogu oma demagoogiaarsenaliga töötavad nad ustavate ketikoertena rahvusliku GENOTSIIDI heaks. Nende isiklik “õnn” ei huvita nende rahastajaid!

Kui me istutame oma aeda mingi päris uue taime esimest korda, siis me ei tea, missugused on selle õied ja viljad, kuidas ta hakkab mõjutama teisi taimi, ning kokkuvõttes kogu aeda. Kui palju ta külvab seemneid või ajab juurtega uusi võrseid, mida enda kõrvalt ära hävitab, missuguseid kahjureid hakkab ligi meelitama… Kui me laseme tal kasvada ja elujõudu koguda, siis ei saa me temast enam lahti.

Niisamuti on lugu selle abielu mõiste “avardamisega”. Me ei tea tegelikult, kuidas see inimesi ja ühiskonnakorraldust mõjutama hakkab.

Mis on geiõigused, mis on LGBT õigused?

Mingi tavalisest erineva seksuaaltegevuse üleüldine normaalseks tunnistamine, võrdseks tavalise sugueluga, see ei ole õigus, mida keegi saaks kellelegi anda. Ammugi ei ole see inimõigus.

Mina pole leidnud tohutust hulgast geipropaganda artiklitest mitte ühtki mõistlikku argumenti, mis pisutki õigustaks sooneutraalset abielu, või suudaks näidata sellest tulenevat kasu ühiskonna elu korraldamisele ja meie ühiskondliku kliima paremaks muutmisele.

Selle propaganda juurde kuuluv vihakõne seadus annab ametliku meelevalla koputajatele ja küüditajatele, kaabakatele ja pealekaebajatele.

Ühe sõdiva poole vägivaldne vaigistamine, tingimusteta allasurumine ei ole probleemi lahendus, hullemini veel hakkab siis tuha all miilama põrandaalune vastupanuliikumine. Veel vastumeelsemaks muutuvad väga paljudele inimestele need LGBT sõdalased, kes neilt on ära võtnud õiguse oma mõtteid avalikult väljendada.

Demokraatia põhirelvadeks peaks olema selgitus, läbirääkimised, veenmine, hääletamine, viisakas ja aus arutlemine, üksteise kuulamine, mõtlemine, sõbralik ja arukas koostöö? Demokraatia põhineb vastastikusel austusel ja arukal koostööl.

Räiged sildid ja kaikad ja rahvast vaikima sundivad “vihakõne” seadused ei sobi demokraatiasse, need on tõesti “vihkamisele toetuvate diktaatorite” relvad. Kummaline, et need diktaatorid süüdistavad vastaseid selles, mida teevad ISE.

Me vajame küll uut seadust, et ohjeldada avalikkuses vohavat alusetut sildistamist, sõimlemist ja valelikku propagandat. Mitte “vihakõne”, vaid korraliku kaaskodaniku LAIMAMINE peab olema karistatav! Milleks meile võõrast keelest ja ideoloogiast otse üle toodud sõna (mis jääbki veidrana mõjuma), kui meil on olemas suurepärane oma sõna?

Kaasinimese laimamine ja selle kaudu tema maine pahatahtlik kahjustamine meedias tema kohta valede levitamise kaudu tuleb väärteona karistusseadustikku kanda.

Ikka räägitakse, et kristlased “vihkavad” – et peaks nagu ligimest armastama. ARMASTAVADKI. Ja peavad isegi lugu. Sellepärast nad ei poe ega valeta geidele, et nende valitud eluviis on õige ja kahjutu, vaid räägivad neile TÕTT homoseksuaalsuse ebanormaalsusest ja selle hädaohtudest.

Ja sellesama armastuse pärast tahavad nad ka kõiki lapsi kaitsta liig varajase seksipropaganda eest, millega neid tahetakse hakata ahistama juba lasteaiast peale.

Ja veel: siin on ju valida KAHE poole vahel, ühel pool on LGBT aktivistid, kes tahavad, et kogu maailm täidaks NENDE isiklikke seksuaalseid ihasid ja soove, teisel pool on palju suurem hulk inimesi, kes on ju ka ligimesed, kelle jaoks perekond praegusel, normaalsel kujul on PÜHA, ja neile on solvav selle võrdsustamine nende meelest loomuvastase suhtega…

Kumba ligimest peaks kristlane eelistama? Kui ta kiidab heaks seksuaalide nõudmised, siis ta lööb haava teistele inimestele, nendele, kelle jaoks perekond on püha…

Kas ta peaks appi minema röövlile, kes oma ohvrit mõnitab, või ikka ohvrile, keda mõnitatakse?

Puust ja punaseks: kummale poole appi minna: kas lastele, kellele tahetakse hakata juba lasteaias kohustuslikku seksikasvatust tegema või nendele, kes seda lasteaiast peale kohustuslikku seksikasvatust ühiskonnale peale suruvad?

Kas minna appi sellele, keda sõimatakse tagurlaseks ja vaimuhaigeks ainult sellepärast, et ta kaitseb traditsioonilist ühiskonnakorda – või sellele, kes teda alatult ja alusetult sõimab? Valik on meie.

Ligimesearmastus, muide, tähendab ka inimlikkuse ja inimväärikuse kaitsmist!

Minul on terve hulk sõbralikke soovitusi LGBT aktivistidele:

+ propaganda asemel võiksid nad tegelda omavaheliste suhete reguleerimisega, niisama põhjalikult, nagu nad on välja töötanud igasugu erinevad soovariandid, terve oma keerulise kveerteooriate süsteemi, ja kogu oma avalikkusele suunatud propaganda

+ kujundlikult võiks öelda, et nad löövad küll tõhusalt trummi, aga nende laulul pole veel viisi ega sõnu

+ hakata tõsiselt tegelema oma terminoloogia korrastamisega, selle sobitamisega meie keele- ja kultuuriruumi, et käibelt kaotada pejoratiivsena mõjuvad nimetused nagu omasooihar, lilla, pederast, homo, gei, lesbi ja nii edasi, samuti oma vastastele kleebitavad valelikud sildid nagu “vastassooihar”,  “homofoob”, “homoviha”, “homovastane”, “hetero”, “paduhetero”, “heteroperekond”, “heteroseksuaal”.

+ töötada välja reeglid omakesksete liitude jaoks ja mõelda välja vastuvõetav nimetus sellele

+ püüda igal võimalusel avalikkusele näidata, et nad on oma erisusele vaatamata tavalised ühiskonnaliikmed, võrdsed ja viisakad, arvestavad ja austavad ka teistsuguste vaadetega inimesi

+ kasvatada endas taktitunnet ja vähendada oma äärmist enesekesksust, püüda mõelda oma tegevuses ja nõudmistes ka ühiskonna üldisele hüvele

+ ja palun, kuulutage ausalt, et te tegelete ainult OMA tillukese suurtäht-seksuaalide ühingu liikmete soovide täitmise huvides, te EI esinda kõiki homoseksuaalsete kalduvustega inimesi, nemad ei ole teid volitanud ega valinud ennast esindama, te isegi ei tunne huvi, mida nemad tegelikult tahavad, jätke nad rahule, te teete neile karuteene, kui te nende nimel esinete

LGBT ja homoseksuaalid on kaks ise asja, me oleme sõjas agressiivsete LGBT seksuaalidega, kes tahavad meie omavahelisi suhteid, ühiskonnakorraldust ja kultuuri ümber vormida, ja jätame rahule homoseksuaalid, kes endale mingite aktivistide grupi kaudu eriõigusi ei nõua, sotsiaalministeeriumi ukse taga puuetega inimeste toetusi omastamas ei käi, kes kohtu kaudu linnavalitsuselt oma pidude kinnimaksmiseks raha ei nõua, kes ennast ülbelt ja uhkelt ei reklaami ega propageeri, kes endale absoluutset puutumatust ei nõua, kes oma erilist intiimelu avalikult kõikidele ei kuuluta – me jätame need inimesed rahule, las nad elavad oma elu.

Tehkem neil vahet – mitte homopropaganda, vaid LGBT propaganda, mitte homoüritused, vaid LGBT üritused, mitte homod, vaid elgebeted, agressiivsed eriseksuaalid, ja igat homoseksuaali ei tohi nimetada GEIks, gei on see, kes oma erisusega avalikkuse ees uhkustab ja edvistab ja kuulub sinna LGBT seksuaalide hulka.

Ma ei suuda kuidagi aru saada, miks tahavad inimesed teistele kuulutada, et nemad elavad oma intiimelu teisiti kui enamik inimesi? Nimetavad end erinevateks seksuaalideks? Kas see pole alandav? Piinlik? Identifitseerida ennast suguelu järgi?

Miks nad ei taha olla inimesed?

Tunnistagem, et igasugune oma intiimelu avalik ülerõhutamine on tegelikult veider ja üksjagu piinlik asi. Kui sellele ei püütaks tõmmata nii palju avalikkuse tähelepanu, siis ei tekiks ka niisugust vastupanu.

Enamik inimesi ei tunne huvi selle vastu, mida teised oma magamistoas teevad või kellega nad kohtamas käivad. Enamikule inimestest on selline oma isikliku erilise  intiimelu pealesurumine solvav!

Sallivus ei sünni käsu peale, ja mittesallimist ei saa lihtsalt ära keelata – mittesallijat tuleb veenda. Kuidas? Lõpetagem inimeste määratlemine nende seksuaalkäitumise järgi. Tõstkem esile hingelised ja vaimsed väärtused.

Inimesi ei tohi jaotada homoseksuaalideks, biseksuaalideks ja muudeks seksuaalideks. Seksuaalsuhe on inimlikus mõttes niivõrd intiimne asi, et see peaks olema avalikkuse eest viisakalt varjatud.

Oma intiimsuste varjamine ei ole valehäbi, vaid normaalse inimese loomulik enesekaitse. Ja elementaarne viisakus kaasinimeste vastu.

Kordan veel: LGBT EI tegele homoseksuaalide õiguste või eraelu kaitsmisega, vastupidi: geiagenda ja LGBT agressiivne propaganda tirib nende eraelu eredasse rambivalgusse, kasutab neid poliitilise võimu saavutamiseks alatult ära, tegelikult tallab homoseksuaalid jalge alla, hullemini veel kui oma vastased, sest need vähemalt saavad ennast kaitsta.

Ühe väikese grupi võimuahnuse rahuldamise nimel ei tohi kõigilt teistelt ära võtta vabadust elada oma tõekspidamiste ja südametunnistuse järgi.

Ei tohi lastelt ära võtta vabadust ja õigust olla laps, mitte mingite täiskasvanute ihaluse objekt.

Olgem inimesed, mitte seksuaalid!

Malle Pärn, kolumnist

Lisa:

http://arvamus.postimees.ee/2827565/malle-parn-riigijuhtidele-kuulake-oma-rahvast

https://www.ohtuleht.ee/592143/malle-parn-abielu-on-puha