08.12.2018
Rahvuskonservatiiv Malle Pärn.
Rahvuskonservatiivist näitleja, kolumnist ja teoloog Malle Pärn võtab jutuks välisminister Sven Mikseri valelikud väited ja peavoolumeedia kahepalgelise suhtumise.
“Uudistest: “Mikser ütles hiljem riigikogu saalis, et kui talle oleks meeleavaldusel sõna antud, siis oleks ta öelnud, et ühegi Eesti erakonna eesmärgiks ei ole soodustada massimmigratsiooni või müüa maha Eesti riik.”
Toompeale oli tulnud see osa rahvast, kes elab reaalsuses, mitte Brüsseli narratiivis. Miks peaksid nad tahtma veelkord kuulata seda, mille vastu nad olid tulnud protestima? Kui tullakse meeleavaldusele, siis on ilmselt juba piisavalt “kuulatud”, siis tahetakse, et ükskord ometi kuulataks NEID.
Kui ühegi erakonna eesmärgiks ei ole massimmigratsioon ja Eesti mahamüümine, siis miks nad KÄITUVAD nii, nagu see oleks nende eesmärgiks? Toompea teerull sõidab rahvast halastamatult üle juba mitmendat aastat!
Või ei saa nad ise aru, mida nad teevad? Siis tuleks võim käest ära anda, nendele, kes suudavad oma eesmärgid ja tegevuse omavahel kooskõlas hoida.
Rahvalt küsiti, kas tahate sotsidele sõna anda? Ja rahvas ütles: Ei! Kas meil on demokraatia? Kas rahvast tohib kuulata? See rahvas oli tulnud kuulama ausaid kõnesid, tõtt, mitte ammu juba kõigile pähekulunud valesid. Mikseril ja teistel sotsidel on piisavalt olnud võimalust rahvaga rääkida. Ju siis neid pole usutud.
ETV saatejuht küsis “Esimeses stuudios” Mart Helmelt, kuidas võisid end tunda Mikseri lapsed, kui nad nägid teles sümboolset võllapuud, kuhu oli riputatud köögimikser. Ta tegi seda väga rõhutatult, et sundida Helmet piinlikkust tundma. Helme andis väärika vastuse. Kui Martin Helme ropp mõnitamine Sirbis kuulutati kunstiks, siis on ju kunst ka võllasse riputatud köögiriist. Kui Sirbi “looming” oli professionaalne kunst, siis see oli rahvakunst.
Meile on tehtud selgeks, et uus normaalsus on avalik ropendamine, räige laimamine ja sõimamine, viisakate inimeste kuulutamine vaimuhaigeteks foobideks, teerulliga rahvast üle sõitmine, lausvaletamine ja alatud poliitilised mahhinatsioonid ja korruptsioon kõige kõrgemal tasandil, veidrad ja labased geiparaadid, beebide ostmine mustalt turult, väikelaste sundseksualiseerimine, ja nii edasi, paraku, veel väga kaugele.
Kultuursel inimesel on muidugi õigus öelda: ei ole ilus ka kujundlikult kedagi võllasse riputada. Aga see, kes ise niisama madalaid võtteid kasutab, peab leppima sellega, et talle võidaks samaga vastata. See, kes teise inimese solvamist, lausa roppuste abiga, peab normaalseks kunstiks, peab leppima sellega, et samasuguseid “kunstivahendeid” võidakse kasutada ka tema mõnitamiseks. Kui poliiitika ja meedia on ISE kujundanud mõnitamise ja laimamise lausa üleriiklikuks suhtlemisvormiks, siis ei ole neil alustki protestida, kui sama stiili kasutatakse ka nende vastu.
Ja vastuseks sobib ka täiesti loogiline küsimus: kuidas võivad end tunda EKRE ja SAPTK juhtide lapsed, kui neid meedias räigelt laimatakse ja mõnitatakse? Ja koguni ETV-s, sellessamas Eesti rahvusringhäälingus? Kas Trallal häbi ei ole Helmele sellist küsimust esitada? Kui tahetakse ühe poole solvamist ja vägivalda “hukka mõista”, siis tuleb ühekorraga hukka mõista ka KÕIK TEISED solvamised ja KÕIGI TEISTE vägivald.
Ma vastan saatejuhi küsimusele. Võimalik, et need lapsed tundsid end halvasti. Võimalik, et koolis keegi neid võib narrida. Ehkki – Mikser ise oli platsil üsna rahulik ja naeratav, ta ei nutnud ega vihastanud, ta ei läinud selle võllapuu juurde, ei öelnud neile: ärge tehke nii räiget nalja, mu lapsed võivad kannatada. Oleks ju võinud?
Võimalik, et ta kodus oma lastele seletab seda nii: ärge pange tähele, see oli loll ja pahatahtlik rahvas seal meeleavaldusel, need on harimatud ja tigedad inimesed, kes külvavad ühiskonda vihkamist ja lahkhelisid. Kas pole tõenäoline? Ent selline suhtumine ongi ju selle viha tekitanud.
Ja veel. Kahtlemata ei ole kerge olla ministri või kõrge poliitjuhi laps. Meie lapsed on sageli meie tegevuste ja suundade valikul üheks olulisemaks komponendiks. Me tahame, et nad meist lugu peaksid, me tahame neid kaitsta maailma mõistmatuse eest.
Poliitik peaks järelikult hoiduma sellistest tegudest ja sõnadest, mis võiksid teda tema laste ees häbistada, alandada, tema autoriteedi kahtluse alla seada, millega ta võiks kaotada laste usalduse või austuse. Igasugu mõistmatuste vastu saab lapsi muidugi kaitsta sellega, kui ema või isa neile ära seletab, mis on tema (ausad) ideaalid ja eesmärgid.
Ja ka selle, et iga poliitik on niikuinii kellelegi vastumeelt, ja mingite rünnakute sihtmärk, ja see kandub üle, paraku, ka lastele, sest meie haridus ei ole piisavalt vaimne ja sisuline, et kõigile inimestele juba koolis selgeks saaks, et kui kellelgi on midagi kellegi vastu, siis tasub aru pärida sellelt konkreetselt isikult, mitte kiusata tema perekonna liikmeid. Elementaarne.
Kui keegi oli välisministri peale nii vihane, et ta tema sümboolselt mänguvõllasse asetas, siis peaks see välisminister kõigepealt tõsiselt mõtlema, MIS on see, mida ta on valesti teinud, et ta on tekitanud kelleski sellise vihase reaktsiooni.
Muide, seesama välisminister saatis riigikogu liikme Henn Põlluaasa karu tagumikku, kusjuures ropult. Kuidas me saame oodata, et rahvas temast kui ministrist lugu peab? Rääkimata lõpmatutest valedest, mida me oleme tema suust kuulnud meedia vahendusel või riigikogu kõnepuldis küsimustele vastates.
Poliitiku sõnad ja teod peaks olema tasakaalus. Meie võimuklikk on silmakirjalik. Poliitikas ja meedias valitseb meil ühesuunaline liiklus. Eliitgruppidele (liberid, LGBT-d, migrandid, moslemid) on kõik lubatud, nende kohta ei tohi keegi isegi õiget meditsiinilist terminit kasutada, rääkimata mingisugusestki kriitilisest märkusest.
“Lumpenit” ja “pööblit” (konservatiivid, perekonnakaitsjad) võib aga iga poolkirjaoskamatu ideoloogiabroiler või labane meeleäralahutaja meie langenud meedias lõpmatuseni solvata ja mõnitada.
Kuna tegemist on telesaate kommentaariga, siis saatsin selle loo ERR portaalile. Mulle vastati, et “Mart Helme juba vastas sellele küsimusele”. Milleks siis üldse mingeid “arvamusi” ja igasugu heietusi ja hukkamõistmisi avaldada? Kõigile küsimustele on ju keegi juba vastanud? Keegi on juba hukka mõistnud.
Ilmselt ei juletud otse öelda, et selline vaatepunkt lihtsalt ei sobi ERR kohustusliku ideoloogiaga kokku.”