12.03.2022
Täna Otepääl (kuvatõmmis)
Ukrainas pommitatakse iga päev linnu, purustatakse haiglaid ja elumaju, tulistatakse „rohelistes koridorides“ lastega naisi. On saanud surma tuhanded inimesed, kodust pagenud miljonid ukrainlased. President Volodõmõr Zelenski, vapper juut, keda „natsid“ ukrainlased valisid riigi etteotsa, ei põgene Kiievist ja juhib Ukraina kaitset. Tema näos on näha muret ja magamata öid, aga ta on resoluutne ja oma rahva eest lõpuni väljas.
Päris hea kontrast meie Eesti oludega: täna päeval teostas ETV ülekannet laskesuusatamise MK etapilt Otepäält ja tegi pikema intervjuu Ukrainat vahetult enne sõda jõhkralt maha teinud Kersti Kaljulaidiga, kes pole ei sportlane, ajakirjanik ega president. Riigimeedia lömitamine tema ees on pahaendeline.
Samal ajal ilmus Õhtulehes mingi lugu president Zelenskist „USSIKEELED“ | Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kui uus seksisümbol – mis on tema fenomeni taga?“ Kus kaks kohalikku naist – Manona Paris ja Keit Paju – arutlevad: „Seda on juba palju öeldud, et kui asjad lähevad tõeliselt hulluks, saavad koomikutest kangelased. Nii on juhtunud Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga, kunagise näitleja ja koomikuga, kellest sai president ja uusim ülemaailmaline seksisümbol.“
See korduv rõhutamine, et tegemist on „koomikuga“, on häiriv. Esiteks on tegemist andeka näitleja, mitte Peeter Ojaga. Kremli kanalid näitasid viimastel aastatel iga jumala päev Zelenski humoorikaid rolle, üritades teda naeruvääristada. Nüüd hakatakse ka meil seda mantrat kordama. Nimetades teise riigi presidenti lisaks „ülemaailmseks seksisümboliks“. No umbes nagu Kaljulaidi robotiks, kellega inimesed pidavat tulevikus seksima. Inimene istub pommivarjendis, teda jahivad Putini palgamõrtsukad, tema pere on samuti ohus, kas on õige aeg teie erootilisteks fantaasiateks?
Autorid tõdevad, et Zelenski „ei ole klassikaline macho.“ Järgmine märkus on veelgi vängem: „Zeleskõi ei häbene näidata välja oma kiindumist abikaasa vastu.“ Vaadake, Ukraina on küllaltki konservatiivne slaavi riik, kus peetakse lugu traditsioonidest ja normaalsest perekonnast. Meil Eestis on küll tegelasi, kes võivad häbeneda armastust oma vastassoost abikaasa ja omaenda pere vastu, ka Kersti Kaljulaid autasustas ropu suuga kleidis meest, kes solvab ja ähvardab rängalt tuntud naisi, kuulutades traditsioonilist eesti perekonda vägivallapesaks. Aga Ukrainaga on nii, et seal ei kanna president LGBT aastavimplit, mida talle ka ei omistata, sest nii lugupidamatud sealsed seksuaalvähemused ei ole. Nii et jätke see väärikas abielumees oma mõttetust klatšiprogrammist välja.
„Miljonid naised on sotsiaalvõrgustikes nentinud, et kas on väga ebakohane õhata selle mehe järgi. Ei ole. See on märk, et klassikaline toksiline maskuliinsus, kus mees peab olema tundetu julm kivimürakas, on viimaks ometi läbi saamas,“ kirjutavad Paris ja Paju.
Kas näiteks Olev Annus ja Ott Kiivikas on tundetud julmad kivimürakad? Kas nelja lapse isa Arnold Schwarzenegger on toksiline? Aga see selleks.
Kuid ärge ikka himustage oma fantaasiates võõrast meest, kes on koos oma perekonnaga surmasuus, see pole kena. Fantaseerige privaatselt, mitte avalikult. Ja teie rõõm selle puhul, et kaob „klassikaline toksiline maskuliinsus“, kus mees on „tundetu julm kivimürakas“, on enneaegne. Ärge tõtake Heraklese skulptuure tühistama.
Esiteks väidavad arstid, et toksiline on hoopis silikoon, mida teatud naised endale Putini kombel rinda ja huultesse pumpavad, nii et need tundlikkuse kaotavad. Ja loodame, et üks maskuliinsuse etalon – Kiievi linnapea, poksi maailmameister Vitali Klõtško, kes läks, relv käes, oma linna kaitsma, ei hävi selles sõjas. Ukrainat kaitsevad nii õblukesed kui ka maskuliinsed mehed ja ka naised, kes ei himusta praegu kaasvõitlejate kaasasid.
Eesti kollane kroonika ja selle emotsionaalselt ülesköetud kommentaatorid võiksid oma märjad unenäod praegusel ajal enda teada jätta. Toimub tragöödia, teie aga mängite siin erootikatelefoni inimeste kulul, kes üritavad ellu jääda pommirahe all.
Taltsutage palun oma instinkte. Vale aeg, vale koht.
Ivan Makarov