Märatsejad ja röövijad USA linnades – mis toimub Ameerikas tegelikult

Arvamus,
©Reuters/Scanpix
Märatsejad Philadelphias.

Poliitikavaatleja Jüri Toomepuu võtab kokku Ameerika rassirahutuste tausta, mis on tegelikkuses palju keerukam kui lihtsalt mustade ja valgete vastastikune vaen.

Kuritegelik politsei.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

USAs on toimunud ennekuulmatult laialdased rahutused, mis said alguse, kui kinnipidamise käigus suri 46-aastane mustanahaline George Floyd, kes oli politsei poolt vahistatud ja käeraudadesse pandud.

Politsei vahistas ta, kui mees üritas poes valeraha kasutada. Floyd hakkas politseile vastu. Neli politseinikku said ta käed raudu panna, aga nad ei suutnud teda politseiautosse paigutada. Kui nad seda üritasid, viskas Floyd enda tänavale pikali. Siis pani üks politseinik talle põlve kaelale, mis oli kindlasti politsei reeglite rikkumine. Floyd kaebas, et ta ei saa hingata. Sellest võttis keegi kõrvaltvaataja video, mida näidati korduvalt kõikides telesaadetes. Videos nähtus, et politsei kägistas ta surnuks.

Lahkamisel küll selgus, et Floyd ei surnud kägistamise tagajärjel, vaid et surma põhjuseks oli kinnipidamise, südame ja muude haiguste ning manustatud uimastite koostoime, aga seda telesaadetes ei näidatud, ja mustanahalised polnud sellest ka huvitatud. Floydi perekond ei olnud nõus ametliku lahkamise tagajärgi aktsepteerima, nad tellisid uue lahkamise nende poolt määratud lahkajalt.

Protestidest märatsemisteks

Esialgu tulid inimesed, enamasti mustad, aga ka suur hulk valgeid, Minneapolise tänavatele protesteerima, aga väga kiiresti hakkasid toimunut kasutama oma tegevuse õigustamiseks anarhistid, vasakäärmuslased ja paljud, kellele meeldib lihtsalt märatseda ja selle käigus poode röövida. Rahutused levisid kiiresti paljudesse linnadesse. Põletati politsei autosid, rüüstati poode, süüdati maju. Minneapolises vallutasid märatsejad ühe suurema politseijaama. Washingtoni linnas süüdati ajalooline kirik, kus paljud USA presidendid olid jumalateenistusel osalenud.

Mustanahaliste kaebused

Mustanahalised kaebavad, et USA on rassistlik ja seetõttu neid diskrimineeritakse. Nad väidavad et nad olid orjastatud, mis on õige, aga ka, et politsei kiusab neid, et neil pole võimalik head haridust saada ja neil on raske tasuvat tööd leida. Paljud nendest väidavad, et seetõttu on mitte ainult tänaval demonstreerimine, vaid ka märatsemine ja röövimine õigustatud.

Demonstreerimine ja selleks kogunemine on USA põhiseadusega selgelt lubatud, aga märatsemine, poodide ja pankade akende lõhkumine, röövimine ja kuritegelik süütamine pole kindlasti õigustatud, ka neile, kes arvavad, et neid diskrimineeritakse.

Mustade orjusest vabastamiseks toimus Ameerikas verine kodusõda.  President Abraham Lincoln avaldas orjade vabastamise deklaratsiooni aastal 1862, aga ametlikult lõppes orjus põhiseaduse muudatusega aastal 1865, neli aastat pärast seda, kui tsaar Alexander II lõpetas orjuse Venemaal, mis lõpetas ka eestlaste 700-aastase orjapõlve.

Mustanahaliste haridustase ja kriminaalsus

Tänapäeval omavad 25 protsenti USA mustanahalistest kõrgharidust, valgetel on see 35 protsenti ja aasia ameeriklastel 57 protsenti.  On õige ka arvata, et mustanahalised saavad oma hariduse koolidest, mis enamasti ei kuulu kõige prestiižikamate ja paremate hulka.

Mustanahalised on mingil põhjusel kuritegelikumad kui teiste rasside esindajad. Nad sooritavad 54 protsenti kõikidest mõrvadest ja umbes sama protsent röövimistest, kuigi nad moodustavad ainult umbes 14 protsenti USA elanikkonnast.

Eestis valitseb analoogne olukord Stalini ja ta järglaste poolt Eestisse asustatud venelastega. Kuigi nende osakaal elanikkonnas on umbes 46 protsenti, on enamik vangla elanikest venelased. Kui statistikaameti andmeid uskuda, et nad moodustavad kolmandiku elanikkonnast, oleks olukord veelgi halvem, aga statistikaameti rahvastiku koosseisu andmeid ei tohiks ükski kirjaoskaja tõsiselt võtta, sest rahvastikuregistris võib iga elanik endale mistahes rahvuse määratleda.

Probleemide põhjused

Mustanahalised väidavad, et nende probleemid nagu madal haridustase, vaesus ja kuritegevus, tulenevad peamiselt sellest, et nad olid kunagi orjad ja sellest, et valged neid ikka veel halvasti kohtlevad.

Teaduslikkude uuringute alusel on põhjust arvata, et mustanahaliste probleemidel on hoopis muu põhjus. Selliste uuringute tulemuste avaldamine pole kahjuks tänapäeval poliitiliselt korrektne ja neid, kes uuringute tulemustest räägivad, ja isegi teadlasi, kes neid teevad, tembeldatakse kohe rassistideks. Paraku näitavad kõik tõsiselt võetavad teaduslikud uuringud, et mustanahaliste intellektuaalne tase on tunduvalt madalam kui valgetel ja, muide, valgete tase on mõnevõrra madalam kui Vaikse Ookeani äärsete aasialaste.

Teaduslikud uuringud

Tüüpiline on aastal 1980 tehtud laiaulatuslik USA kaitseministeeriumi Ameerika noorte profiili (Profile of American Youth) uuring USA noorte intellektuaalsest tasemest, mille alusel normeeriti kaitsejõudude kvalifikatsiooni test (Armed Forces Qualification Test). Seda kasutatakse noorte kaitsejõududesse värbamiseks, andekamatele kaitseväkke astumise eest rahalise tasu pakkumiseks ning noorsõduritele sobiva treeningu ja ameti määramiseks.

Alljärgnev tabel näitab valgete, mustanahaliste ja USA ladinaameeriklaste, nn latiinode, testimiste keskmist tulemust kolmes vanusegrupis. 50 punkti AFQT testil on vastav intelligentsuskvoodi, IQ keskväärtusele, mis on 100.

Kaitseministeeriumi uuringu tagajärgi kinnitavad paljude teiste uuringute tulemused. Mustanahaliste IQ on ühe standardhälve võrra madalam valgete omast, st umbes 15-16 IQ punkti, olenevalt testist. Seega on poolte mustanahaliste IQ 85 või madalam. Inimestel nii madala IQ-ga on raske tänapäeva tehnoloogilises maailmas toime tulla, nendel on raske haridust saada või hästi tasuvate töökohtade jaoks kvalifitseerida.

Viimaste aastakümnete jooksul on mustanahaliste ja valgete vahe kahanenud, tõenäoliselt põhjusel, et rassidevaheliste abielude arv on tõusnud. Neid, kel on mustanahaliste rassilisi tunnuseid, peetakse millegipärast mustanahalisteks ka siis, kui suurem osa nende geenidest pärinevad valgetelt. President Barack Obama ema oli valge, sestap oleks ju täpselt sama õige teda pidada valgeks kui mustanahaliseks.

Diskrimineerimise heastamise katsed

Fakt on see, et pea kõikide USA linnade politseiametid näevad kurja vaeva, et värvata mustanahalisi politseinikke, paljud lubavad mustanahalistel politseinikeks saada madalamate värbamistestide tagajärgedega kui on vajalik valgetel.

Palju aastaid kehtis USAs nn pooldav või jaatav poliitika (affirmative action), diskrimineerimist heastada püüdev poliitika, mis heastades mustanahaliste varasemat diskrimineerimist diskrimineeris valgeid. Näiteks pidid kaitsevägede ohvitseride atestatsioonid kinnitama, et ohvitser toetab „pooldavat poliitikat“, et neile ülendust soovitada.

Ülemkohus otsustas valgete poolt esitatud kaebuste põhjal, et „pooldav poliitika“ on ebaseaduslik, kuid ikka veel üritatakse ülikoolide sisseastumisel ja paljudes riigiametites sätestada reegleid, mis võimaldavad värvata mustanahalisi madalamate kvalifikatsioonidega, kui on vajalik valgetel. Ülikoole, kaitsejõude ja paljud muid asutusi hinnatakse üldiselt selle alusel, kui hästi nende töötajate rassiline kuuluvus sarnaneb kogu riigi rassilise koostisega.

Rassistlikud valged ja rassistlikumad mustad

Mustadel on kahtlemata õigus, kui nad väidavad, et USA on rassistlik. Fakt on aga see, et sellekohased küsitlused näitavad, et mustanahalised on palju rassistlikumad kui valged. Seda kinnitab ka fakt, et paljud valged ilmselt hääletasid presidendivalimistel Barack Obama poolt, muidu ta poleks valituks osutunud. Seevastu mustanahalised hääletavad haruharva mistahes valimistel valge kandidaadi poolt, kui tolle vastane on nende rassikaaslane, isegi kui too on tuntud suli ja korruptandina.

Lahenduste otsingud

Näib, et mingit lühiajalist lahendust probleemidele, mis põhjustavad mustanahaliste madala haridustaseme, vaesuse ja kuritegevuse, ei ole võimalik leida.

Aastal 1965 kehtestas USA kongress laiaulatusliku ja väga kalli nn edumaa (Head Start) programmi. Selle eesmärk on madala sissetulekuga perekondade laste, sünnist kuni viienda eluaastani, ettevalmistamine lasteaeda astumiseks. Arvati, et kui need lapsed saavad viibida olukorras, mis on tavaline jõukamate ja andekamate vanemate kodudes, siis on nad lasteaeda minnes samal intellektuaalsel tasemel kui jõukate lapsed.

Selle kohta tegi USA Tervise ja Inimteeninduse Ministeerium kongressi nõudel neli aastat kestnud uuringu, mis avaldati aastal 2010. Uuring leidis, et see riiklik 48 aastat kestnud eksperiment on nurjunud. See ei aidanud lapsi kõige vähematki ja läks maksumaksjatele maksma 189 miljardit dollarit. Progammil on siiski palju pooldajaid, sest see annab tööd ja teenistust paljudele laste eest hooldajatele, kes pole võimelised õpetaja kutset omandama, ja muidugi ka tasuta lapsehoidja teenust paljudele lapsevanematele.

Pikaajaline lahendus rassismi probleemile oleks muidugi rasside täielik segunemine, st üksikute rasside elimineerimine. Selline lahendus näib aga olevat loomuvastane. Kõik liigid eelistavad seltsida oma liigikaaslastega – kured ei lenda koos varestega, elevandid eelistavad üksteise seltskonda, kuigi Aafrikas on ka palju toredaid ninasarvikuid,.

Inimestel meeldib kindlasti viibida nendega kelle genofond sarnaneb nende genofondiga – mida sarnasem, seda meeldivam. Sellest tulenebki ema- ja vennaarmastus, perekondade ja suguvõsade kokkukuuluvuse tunne ja ka rahvaste tahe olla iseseisvad, ja kui vaja, võidelda oma rahva püsimise nimel.

Kaldun arvama, et ka mitmerassilised ühiskonnad on võimelised edukalt toimima ja kõikidele ühiskonna liikmetele tööd, leiba ja leivakõrvast tagama, nagu suutis USA suurepäraselt enne Wuhani pandeemiat ja märatsemisi, aga ainult siis, kui ühiskond suudab kahjutuks teha need, kes mingil põhjusel tahavad ühiskonda hävitada.

Märatsejad, röövijad, põletajad, rüüstajad, lõhkujad ja hävitajad kuuluvad trellide taha.”

Jüri Toomepuu

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused