08.02.2019
Mart Helme
Ma nõustun Kaja Kallasega, et meie väärtushinnangud ei kattu. Me ei ole nõus Reformierakonna moraalse relativismi, korruptiivse ringkäenduse, rahvusriikluse reetmise, Eesti suveräänsuse jalge alla tallamise ja küünilise majanduspoliitikaga, mis on viinud Eesti Euroopa viie vaesema riigi hulka ning kus toimub põlisrahva väljavahetamine slaavlaste ja neegrite vastu, kirjutab Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Mart Helme.
Kaja Kallas ütleb: Reformierakond ei saa Eesti Konservatiivse Rahvaerakonnaga ühes koalitsioonivalitsuses olla erinevate väärtushoiakute tõttu. Siinkohal küsimus suurele ringile: aga missugused on siis Reformierakonna väärtushoiakud? Kas tõesti homoabielude legaliseerimine, homodele lapsendusõiguse andmine ja surrogaatemaduse seadustamine? Selmet ellu viia ulatuslik ja mitmekülgne maksusoodustuste pakett lastega peredele, nende eluasemelaenu riiklik tagamine ja osakute kustutamine iga uue lapse sünni korral ning lapse koduse kasvatamise aja arvamine tööstaaži hulka, nagu pakub EKRE.
Või on selleks Eesti piiride lõplik avamine nii odava tööjõu sissevalgumisele slaavi riikidest kui nn pagulastele rohelise tule näitamine lääne ja lõuna suunas? Seda taas täiesti vastupidiselt EKRE seisukohtadele, kes leiab, et riik peab teadma ning kontrollima, kes meile tulevad, kui suurel hulgal, kauaks ja milleks. Me ei nõustu mingil juhul Eesti muutmisega kolmanda maailma rahvastikuülejäägi prügikastiks ega ka Eesti üleujutamisega ukrainlaste ning venelastega ja seeläbi eestlaste muutumisega vähemuseks omaenda riigis. Me ei nõustu ka, et rahvusriigi idee asendatakse kodnikepõhise riigi ideega. Ning selle vältimiseks peame vajalikuks iseseisva piirivalve taastamist.
Ent läheme edasi. Kaja Kallas armastab korrutada, et Eesti julgeoleku huvides peame asuma kindlalt seisukohal, et ei iialgi enam üksi. Õige. Aga Reformierakonna ettekujutuses tähendab see täielikku allaheitlikkust ning absoluutset panustamist liitlaste eeskostele ning musklitele, selle asemel, et sihikindlalt, arukalt ja raiskamist vältides üles ehitada omaenda esmane kaitsevõime. Või kujutab keegi ette, et riik, mille kaitsevõime (loe: iseseisvus) tugineb täielikult liitlaste heale tahtele, saab midagi veel iseseisvalt otsustada? Reformierakonna ettekujutuses tähendabki liitlastele panustamine aga Eesti suveräänsuse vastuvaidlematut loovutamist Euroopa Komisjonile ja NATO suurriikidele.
EKRE seevastu pole absoluutselt nõus meie otsustusõiguse loovutamisega rahvusvahelistele bürokraatidele või teiste riikide poliitikutele, keda eesti rahvas pole valinud ja kes ei ole eesti rahva ees aruandluskohustuslikud. Me ütleme selgelt ja ühemõtteliselt: Eestit peavad juhtima eestlased – ja muidugi on see Reformierakonna „väärtushinnangutest“ sama kaugel kui Maa Kuust.
Sealjuures – Reformierakondlaste ja teiste kartellikate jutud sellest, kuidas me oleme laua taga ja otsustame koos teistega, on enesepettus. Viieteist aasta jooksul, mis me oleme kuulunud Euroopa Liitu, pole me üheski tõsisemas küsimuses vastuvoolu ujunud. Ja seda mitte põhjusel, et me oleksime sel juhul liitlastest ilma jäänud, vaid põhjusel, et nii on kõige mugavam. Palk jookseb, aga vastutust ei ole.
Muide, Kaja Kallas valetab, kui ütleb, et EKRE kavatseb Euroopa Liidust lahkuda. Ei kavatse, nii nagu ei ole sealt lahkunud ka Poola, Ungari, Itaalia, Austria jt riigid, kes seal aga vapralt enda huvide ja õiguste eest seisavad. Ka meie kavatseme Euroopa Liidus ja NATO-s endiselt laua taga istuda, aga mitte enam vaikides.
Reformierakonna juhtpoliitikutelt oleme aastaid kuulnud, kuidas Eestil on väike ja avatud majandus. Ja kuidas me oleme huvitatud välisinvesteeringutest. Ainult et lõviosa välisinvesteeringutest, mis Eestisse Reformierakonna valitsuste ajal tehtud on, kujutavad endast eelkõige mitmesuguste kettide ja muude teenuseid müüvate asutuste rajamist. Seda muidugi selleks, et meilt meie raha kokku korjata ja maksuvabalt välja viia. Oleme selle tulemusena taasiseseisvusperioodi jooksul kaotanud sadu miljoneid, mis oleksid pidanud jääma Eestisse, minema reinvesteeringute, palkade ja sotsiaalkulutuste näol taas ringlusse ning tõstma sel moel nii meie riigi kui inimeste heaolu. Nüüd oleme aga väikesed, avatud – ja vaesed.
Ja siis see eesti keel! Reformierakondlased istusid seitseteist aastat valitsuses, ei liigutanud kõigi nende aastate jooksul aga lillegi, et venekeelne haridus eestikeelsega asenduks – teema, mida nad nüüd valimiste eel aktiivselt lüpsavad, mille nad aga peale valimisi kohe unustavad – eriti kui peaks teostuma nende koalitsioon Keskerakonnaga.
Samuti on silmakirjalik reformierakondlaste nutulaul vene propaganda ja muu Venemaa mõjutustegevuse üle Eestis. Aga miks te pole kinni pannud Vene telekanaleid? Miks te asutasite ja finantseerite Eesti maksumaksja rahaga mitte kellelegi vajalikku ETV+-i? Mida nüüd veel kõigele lisaks juhib Venemaa kodanik ja kust võib alailma näha Venemaal toodetud propagandafilme ja -saateid? Miks teie valitsused ei astunud jõulisi samme keeleseaduse vallas? Miks te lasite ülikoolidel muutuda järjest inglisekeelsemateks?
Vastus on lihtne – teid ei huvitanud. Ja tegelikult ei huvita teid ka praegu.
Siinkohal väärib muide mainimist Reformierakonna palav soov seadustada topeltkodakondsus. Pealtnäha õilsal eesmärgil anda lohutusauhind väliseestlastele. Tegelikult mängib see idee pikemas perspektiivis aga ilmselgelt trumbid kätte Venemaale ning annab meie senisele kodakondsuspoliitikale surmahoobi.
Tekib vägisi küsimus: aga kelle heaks töötate, reformierakondlased? Eriti arvestades teie VEB fondi pärispattu ja ilmselget seotust (või parimal juhul saamatust) seoses Danske panga aastatepikkuse ja globaalselt mastaapse rahapesuga.
Moskva, nagu me kõik teame, pisaraid ei usu. Ja ootab kannatlikult soodsat hetke, et konksu otsas olevad tegelased lavale lükata. Ma olen veendunud, et Reformierakonna ridades on neid arvukalt.
Mis viib meid kohtute teema juurde. Jälle oleme eri poolel rindejoont. Sel ajal kui Kaja Kallas süüdistab meid soovis õigussüsteem poliitilisele kontrollile allutada, üritame meie just vastupidist – kohtute ja kohtunike politiseerimise lõpetamist. Või kas pole meil piisavalt näited, kuidas kohtud (Riigikohus kaasa arvatud) on langetanud selgelt poliitilisele tellimusele vastavaid otsuseid.
Meenutame siis. Seoses reformierakondlase Urmas Paeti poolt allkirjastatud piirilepinguga, seoses ESM-iga, seoses kooseluseadusega. Kõigi nende põhiseaduse ja osaliselt ka muude seadustega vastuolus olnud kaasuste puhul on Eestile nii omaselt kasutatud jokk-eufemismi „põhiseaduse riivest“ kuid mitte vastuolust põhiseadusega.
Ja siis veel Tallinna Sadama, Autorollo ja Arsenali asjad… Kas pole mitte liiga palju kokkusattumusi?
Ma nõustun Kaja Kallasega, et meie väärtushinnangud ei kattu. Me ei ole nõus Reformierakonna moraalse relativismi, korruptiivse ringkäenduse, rahvusriikluse reetmise, Eesti suveräänsuse jalge alla tallamise ja küünilise majanduspoliitikaga, mis on viinud Eesti Euroopa viie vaesema riigi hulka ning kus toimub põlisrahva väljavahetamine slaavlaste ja neegrite vastu.
Me ei ole kõige sellega nõus. Ükskõik kui alatult te meid selle juures ei laimaks ja sildistaks – me ei kavatse alistuda teie nõudmise ees tingimusteta kapituleeruda. Sest siis oleksime ka meie üks paljudest kartellierakondadest. Ja veel üht seesugust pole Eestis lihtsalt vaja. Eesti vajab EKRE-t, sest teist niisugust erakonda ei ole – ning võib-olla enam ka ei tule. Aga Reformierakonda võivad asendada nii Keskerakond, sotsid kui Isamaa. Vahet pole. Eesti kui rahvusriigi eest ei võitle neist ükski.
Mart Helme,
EKRE esimees