08.09.2021
Mart Helme
Kõik, mis viimase kuu aja jooksul Afganistanis on juhtunud, on sümboolne. Ja ühtlasi ka prohvetlik, kirjutab EKRE aseesimees Mart Helme Eesti Päevalehes. “Sümboolne on see, kui armetu kaardimajakesena kukkus Afganistanis kokku üksnes okupatsioonijõudude tääkide otsas istuda suutnud nukuvalitsus. Ja prohvetlik see, kui savijalgadel püsib nn liberaalne demokraatia tegelikult.”
Afganistan on aga alles algus. Kõik mittepropagandistidest analüütikud on juba praegu osundamas täiuslikule tormile geopoliitikas, mis sünge pilvepardana taevavõlvi mööda ülespoole rühib.
Selle tormi kese on eelkõige Vaikse ookeani Kaug-Ida poolsel rannikul, aga purustavad tornaadod jõuavad vältimatult ka meie regiooni.
Tormi puhkemise eeldused tekitas USA oma abitu, reeturliku ja häbiväärse pagemisega Afganistanist. Sest see pagemine seadis kahtluse alla Ameerika võimekuse ja tahtelisuse endale võetud liitlaskohustusi täita. Mis loomulikult tekitab tervel hulgal seni USA-d tõsiselt võtnud riikidel kiusatuse katsetada, kas on võimalik algatada avantüüre oma ammuste geopoliitiliste sihtide saavutamiseks.
Loomulikult mõistavad kõik, et üks-ühele laupkokkupõrkes jäädakse Ameerikale endiselt alla ja seetõttu näeme selgelt Ameerika-vastase pragmaatilise koalitsiooni teket, mis oma eesmärkide saavutamiseks teeb nii ühiseid ettevalmistusi kui arendab ka sõjalist ning diplomaatilist koordineerimist.
Nimetatud pragmaatilise koalitsiooni tihedamalt või lõdvemalt omavahel seotud osapooled on eelkõige Hiina, Venemaa, Iraan ja Põhja-Korea.
Täiusliku geopoliitilise tormi puhkemise skeem oleks lihtsustatult välja joonistatuna aga järgmine.
Kasutades ära USA usaldusväärsuse langust, aga ka Ameerikas selgelt süvenevat sisepoliitilist segadust ja killustatust, ründab Hiina ülekaalukate jõududega Taiwani. Väited, nagu suudaks USA-Briti ühislaevastik seda takistada, kuuluvad unistuste valdkonda.
2020. aastal USA relvajõudude poolt läbi viidud õppused ja analüüsid näitasid ühemõtteliselt, et Hiina on elektroonilise sõja vallas saavutanud võimekusse ajutiselt maha võtta nii ameeriklaste satelliitluure kui tulejuhtimise ja kõik muud moodsad kübervõimekused. See muudab haavatavaks ka nende lennuki emalaevad, samal ajal kui Hiina on ise uppumatu lennukiemalaev ja võib aegsasti tehtud ettevalmistuste korral oma kaugtulega sisuliselt hävitada Taiwani kaitsevõime ning kuni kahe miljoni mehe rakendamisel viia kiiresti lõpule ka saare füüsilise hõivamise.
Hiina ettevalmistused Taiwani vallutamiseks pole tänasel päeval enam kellelegi saladuseks nagu ka Washingtoni kinnitused, et Taiwani ei jäeta mingil juhul üksi.
Aga… Hiina rünnak Taiwanile oleks stardipauguks Põhja-Koreale alustada rünnakut Lõuna-Korea vastu. Ja stardipauguks Iraanile alustada operatsiooni ammu deklareeritud sihi ehk Iisraeli riigi hävitamiseks. Samuti oleks see stardipauguks Venemaale oma eesmärkide saavutamiseks läänepiiridel.
Siinkohal on meie seisukohast muidugi oluline välja peilida, kus ja mida Venemaa eelkõige saavutada tahab. Levinud arvamuse kohaselt kavatseks Venemaa soodsa olukorra tekkimisel kõigepealt ühele poole saada Ukrainaga. Ma ei nõustu selle hinnanguga. Ukraina võib eelpool kirjeldatud situatsiooni tekkimisel oodata. Moskvale on märksa olulisem anda surmahoop NATO-le.
Ja olukorras, kus Washingtoni ees on valikud, kas täita endale võetud kohustusi Kaug-Idas, tagada Iisraeli riigi püsimajäämine või riskide lisaks konfliktile Hiinaga sõjaga veel teise tuumasuurriigi Venemaaga, võime kahjuks deduktiivset meetodit kasutades jõuda järeldusele, et meie platseerume selles järjekorras väljaspoole auhinnalist esikolmikut. Sest fakt on see, et nelja sõda korraga USA pidada ei suuda. Ega ka taha.
Loomulikult pole siin kirjeldatud stsenaarium täiusliku tormi puhkemiseks ainuvõimalik. Aga väita, et täiuslikud tormid geopoliitikas pole üldse võimalikud, on samuti rumal.
Esimene maailmasõda oli täiuslik geopoliitiline torm, ehkki keegi seda niisugusena ette kujutada ei osanud. Ometi saabus selle järel impeeriumite maailma asemele rahvusriikide maailm.
Ka Teine maailmasõda oli täiuslik geopoliitiline torm, millest sündis bipolaarne maailm ja külm sõda.
See, mida praegu näeme tulemas, on külma sõja järgse Pax Americana ning sellega koos ka liberaalse demokraatia globaalse ekspordi kollaps. Kas see sünnib minu poolt kirjeldatud spekulatiivse stsenaariumi kohaselt või kuidagi teisiti, saame näha. Ja kiiremini kui keegi isegi karta oskab.