Uute Uudiste kaasautor Mart Ummelas kirjutab sellest, kuidas väljendub süvariigi tegevus poliitilises elus.
„Süvariigist ehk riigist riigis on viimastel kuudel palju juttu olnud. Selle süvenevale toimimisele on tähelepanu juhtinud näiteks EKRE esimees siseminister Mart Helme. Tema oponendid on üritanud seda väidet naeruvääristada ja klassifitseerida vandenõuteooriaks või „usuks lamedasse maasse“.
Just selline ebatõsine argumentatsioon viitab aga sellele, et oponentidel puuduvad kaalukad vastuväited ning üritatakse teemast mööda minna, ilkudes nende kallal, kes seda on väitnud. Paraku näitab selle aasta jooksul toimunu ilmekalt, et süvariik tegutseb, ja mitte kuskil kuluaarides või vabamüürlaste loožis, vaid meie kõigi silme all.
Süvariik valitseb meie peavoolumeediat ehk suurimaid kontserniajalehti, samuti Eesti Rahvusringhäälingut ning mingil määral ka kommertskanaleid. Viimaseid küll vähem, sest see nõuaks raha. Süvariik tahab ju läbi ajada avalike vahenditega, inimeste survestamise ja provotseerimisega. Naeruvääristamine osutabki sellele, et see süvariik tunneb täna ennast veel üsna karistamatult.
Paraku valitseb süvariik ka paljusid ametkondi, kes väga tõrksalt lähevad kaasa tänase valitsuse poliitikaga. Rakendatakse ohjeldamatult igasugu sanktsioone, mis Keskerakonna on seadnud majandusliku krahhi lävele.
Erakondade rahastamise komisjonil koostöös teatud ametkondadega lubatakse erakonda süüdistada sajas surmapatus, aga mis peamine, võtta erakonnalt igasugu trahvide ja kallutatud kohtuotsustega majanduslik sõltumatus. Asi on nii kaugel, et täna kaalutakse erakonna ajalehe Kesknädal kinnipanemist. Esimeseks sammuks selles suunas oli peatoimetaja äsjane koondamine.
EKREt on süvariik lisaks diskrediteerimisele meediakanaleis kimbutanud ka näiteks minister Marti Kuusiku süüdistamisega, mis hetkel tundub suuremat sorti väljamõeldisena, vähemalt seni, kuni mingeid vettpidavaid tõendeid pole esitatud. Näiteid võiks tuua veel ka Isamaa kohta, kuid see erakond hoiab täna ennast nii kiivalt varju ja justiitsminister Raivo Aeg „tasub“ selle eest riigi peaprokuröri Lavly Perlingu jätkamise toetamisega.
Need on muidugi kahtlustused, mis lähtuvad minu pikaajalisest poliitilisest kogemusest, kuid tunduvad mulle väga tõenäolised. Lähemalt võiksin kommenteerida seda, mis on toimunud Eesti meedias pärast uue valitsuse ametisse astumist. Tõeline propagandistlik suurtükikanonaad on suunatud nii terve valitsuse kui eriti EKRE vastu.
Ajalehtedele ja ERRile on avatud kõik kanalid sõimlemiseks, laimamiseks, suvalisteks hinnanguteks valitsusliikmete kohta. Eriti veel isiklike rünnete kujul. Mida tahes on näiteks Mart ja Martin Helme väljendanud, siis nad on teinud seda oma siirast soovist midagi muuta selles seiskunud riigis, kus Reformierakonna ja ka igasuguses vormis esinenud sotsialistide tegevuse tulemusena on legaalsel võimul kadunud kontroll riigis toimuva üle.
Me näeme oma silmaga, et demokraatlikult valitud võim ei suuda täna veel täiel määral teostada oma poliitikat, sest tema vastas on mingid sügavalt ešeloneerunud jõud, süvariik, mis tegelikult kontrollib võimust mööda minnes olukorda riigis.
Eriti ilmekalt väljendub see selles, kuidas valitsust ignoreerides kistakse maha Eesti mainet välismaal. Mida tähendas Kaarel Tarandi ütlus eelmises Sirbis, et „diplomaadid peavad leidma end mingite hangude otsas, kui pimedana ja sihitult ringijooksmist jätkatakse“?
See osutab, et need niinimetatud diplomaadid on unustanud, missugust riiki nad peaksid esindama. Nad esindavad pigem kedagi teist kui Eesti tänast võimu. Nõnda jätkab süvariik oma üha hoogsamat pealetungi, kuni tänane demokraatlik võim sellele lõpuks piiri ei pane.”