23.04.2021
Martin Helme Riigikogus
Valitsuse liikmed pööritavad silmi meie vastuseisu üle euroliidu taastekavale. Huvitav, kus nad siiani olid. EL-i taastekava on mürgikarikas, mida meile mesimagusa jutuga pakutakse ja mille suhtes oleme kogu aeg kriitilised olnud.
Aasta tagasi, kui seda kokku lepiti, tehti seda peaministrite tasemel ning mul rahandusministrina polnud seal suurt sõnaõigust. Küll aga tuli valitsuses anda mandaat Jüri Ratasele EL-i ülemkogul asjaga nõus olla. Selle mandaadi üle toimusid aasta tagasi väga ägedad vaidlused, mille käigus me panime Eesti poolse nõusoleku sõltuma tervest reast tingimustest. Peamisteks neist oli põhimõtteline kokkulepe, et EL-i taasterahastu ei too kaasa EL-i makse, mida kehtestab Brüssel ja mis laekuvad ka EL-i kassasse. Eesti Riigikogu ei ole sel juhul enam ainus organ, mis otsustab mida, kui palju ja mismoodi Eestis maksustada. Juba räägitaksegi Brüsselis küll CO maksudest, digimaksudest, plastikumaksudest, lendamismaksudest jne jne.
Samuti oli meie poolt sisse surutud Eesti positsiooni see, et ei tohi väheneda Eesti eelarvesuveräänsus. Kui me kaotame maksu- ja eelarvesuveräänsuse, muutub demokraatia Eestis farsiks. Pole vahet, keda valimistel toetad, maksud ja eelarve otsustatakse Brüsselis sellest lähtuvalt, kes on parasjagu Saksamaal kantsleriametis.
Täiesti rumal on jutt sellest, kuidas “me saame Euroopast NII palju raha!”. See on petlik. Esiteks on selle raha kulutamine meile ette kirjutatud. Tallinna haiglat, näe, ei saa. Neljarealisi maanteid ka mitte. Küll aga saab teha saja miljoni eest koolitusi Virumaa kaevuritele, kuna rohepöördega võetakse neilt normaalsed tasuvad töökohad ära. Teiseks on kogu taastefond laenuraha. See tuleb tagasi maksta.
Pealtnäha paistab, et meil on tagasi maksta vaja vähem, kui me saame, aga kui me arvestame juurde oma liikmemaksu tõusu ja paljuski just taastefondi tõttu paratamatuks muutuva asjaolu, et järgmisest eelarveperioodist muutume me EL-i pealemaksvaks riigiks, siis ei ole see arvutus enam sugugi nii ilus. Ja kui me arvestame juurde veel selle, et mõne riigi EL-ist lahkumisel või maksevõimetuks muutumisel tuleb tema tagasimakse osa jagada ära teiste liikmesriikide vahel, siis muutub kogu asi veelgi vähem kasulikuks. Need riskid ei ole sugugi olematu tõenäosusega.
Kui me tahame teha miljardi euro eest investeeringuid, siis võtame laenu, praegu saab ülisoodsalt. Kulutame selle sinna, kuhu ise õigeks peame. Pääseme sellest, et kaotame oma maksu- ja eelarvesuveräänsuse, võtame endale teiste riikide võlakoormate kandmise riski ja aitame kaasa EL-i muutumisel Euroopa Ühendriikideks. Selle pärast me ei toeta EL-i taastefondi ja selle pärast me selle vastu ka Riigikogus oleme.
Martin Helme
EKRE esimees