03.01.2024
Martin Helme.
Täna 104 aastat tagasi hakkas kehtima relvarahu, mis lõpetas meie Vabadussõja. Eesti oli end võidelnud iseseisvaks. Ka minu vanavanaisa sai selles võitluses oma vere valamise eest Vabadusristi.
Mõtlen nende vaarisade ja nende võitluse peale, mõtlen oma vanaisade peale, kes kahepeale kokku said kolm Raudristi, üks Sinimägedes sõdimise eest ja teine Stukaga Narva taga pommitamas käimise eest, millega teenis endale hiljem Siberisse priipileti ja loen sinna kõrvale uudist, kuidas kell 23 ehk Moskva aja järgi südaööl peeti Tallinnas Raekoja platsil ägedat vene uusaastapidu.
Ja siis mõtlen kõigi nende eesti inimeste peale, kes innukalt hurraa hüüdes moevärvi lindikest rinnas kandes on takka kiitnud Kaja Kallase venestamispoliitikale Eestis, ikka selle pärast, et sinna juurde on käinud nii ilusad ja magusad, nii ägedalt venevastased loosungid. “Mina toetan Ukrainat!” endale vastu rinda tagudes on tehtud äri Venemaal, on riiki toodud üle 100 000 umbkeelse slaavlase (kellest 85% teatavad, et ei kavatse lahkuda ja kellest suurem osa räägib ainult vene keelt), on ära antud meie niigi vähene relvastus, on antud varjupaika üle 10 000 ehk diviisijagu Ukraina väejooksikule – kas saab olla veel Kremlile meelepärasemat Eestit hävitavat valitsust, kui on kõva venevastast juttu ajav Kaja Kallase valitsus?
Kui juurde lisada see, et poolele rahvale tehakse oma riik vastikuks homoseaduse jõhkra läbi surumisega, kogu rahvale tehakse aga valitsus vihatuks majanduse põhja ajamisega, siis ega vist väga palju rohkem kahju ühele riigile ja ühiskonnale teha ei anna kui on teinud kolm aastat Kaja Kallase ja Reformierakonna võimu.
Minu vanaisad ja vanavanaisad läksid sõtta noorte meestena, aga olid hoolimata 20ndatest eluaastatest nii targad, et said keerulistes oludes aru õigetest valikutest. Isegi kui need valikud olid rasked, ohtlikud, ennastohverdavad.
Millal saavad need tuhanded ja tuhanded Eesti inimesed, kes lasevad lõputute ilusate valede saatel liberaalsel valitsusel meie riiki venestada, relvitustada, majanduslikult ruineerida, et nad on teinud vale valiku? Millal tullakse mõistusele ja nähakse läbi liberaalide stratkomi valejutud?
Kas Moskva aja järgi toimunud aastavahetuspidu Raekojal platsil oli piisav või on vaja uusi pronksiöid, et silmad avada? Millal mõistetakse, et toetada tuleb ainsat tõelist rahvuslikku erakonda, erakonda, kes on algusest saadik rääkinud, kui ohtlik piirid lahti teha ja riiki lasta kümneid tuhandeid slaavlasi, kelle kodakondsust, keelt, meelsust me ei kontrolli? Kellest suurem osa on tulnud huvitaval kombel otse üle Vene piiri? Et toetada tuleb erakonda, mis on rääkinud alates 2015. aasta valimistest, et meil on vaja tanke, õhutõrjet, rannakaitset, samal ajal kui liberaalid kõiki neid nõudmisi naeruvääristasid ja blokeerisid, nüüd siis on aga ära andnud kõik needki vähesed relvad, mis meil olemas olid? Aga ärge muretsege, meil on hanked käimas, kümnendi lõpuks midagi tuleb.
Ega lõputult ei ole võimalik propagandaga reaalsust asendada. Lõputult ei ole võimalik isegi endale valetada, et massiline Eesti venestamine on okei, kui seda teha loosungiga “mina toetan Ukrainat”. Kui see tõehetk käes, siis tuleb ka tõdemus, et Eestis on ainult üks poliitiline jõud, kes oskab, tahab ja suudab liberaalide korraldatud laga ära koristada. EKRE.
Head uut aastat kõigile!
Martin Helme, EKRE esimees