01.03.2022
Martin Helme
Täna oli Riigikogus arutelu julgeolekuolukorra üle. Oli asju, mille üle rõõmustada, näiteks kaitseminister Kalle Laanet andis mõista, et siiski “mingi aja jooksul” tullakse Riigikogusse plaaniga tugevdada riigikaitset. Ja oli ka asju, mille üle kurvastada.
Eelmisel neljapäeval tegin ise ja tegi meie erakond üleskutse rahvuslikuks ühtsuseks. Reedel kohtusid Riigikogusse kuuluvate erakondade juhid ja arutasid, mida peaks tegema, et pingeid ühiskonnas vähendada ja mis on need asjad, kus peab otsima ja leidma erakondadeülest kokkulepet. Riigikaitse peaks kahtlemata olema üks neist teemadest.
Minu ettepanek peaminister Kaja Kallasele oli, et valitsus peaks viivitamatult tulema Riigikogusse lisaeelarvega, milles antakse vajalik raha kaitsevõime tugevdamiseks. Meil on kriitilised võimelüngad, eelkõige õhutõrje, soomusvõimekus ja ka lihtsalt asjaolu, et sõjaaja kaitsevägi on plaani järgi pool sellest, mis on hädavajalik. Nendele lünkadele oleme tähelepanu juhtinud aastaid, aga siiani on hoiatusi eiratud. Nüüd peaks igal juhul tegutsema. Tegutsema kiirelt ja otsustavalt, kaalul on Eesti püsimine.
Kaja Kallas ei vastanud kohe midagi. Selle eest andis Reformierakonna aseesimees Jürgen Ligi täna parlamendis teada, mis ta asjast arvab. Ma üldiselt Jürgenile oma lehel reklaami ei armasta teha, aga panen siia tema ja järelikult ka Reformierakonna seisukohti:
“Ei, me ei peaks isegi praegu rääkima mingitest relvahangetest, mis ju kõik võtavad aega, või suurtest täiendavatest lisaeraldistest.”
“Ja kui meil on võimelüngad, siis arvestage, et need jäävad meil alati.”
“Me ei suuda kogu täiemõõdulist armeed ülal pidada ja kahevõitlust Venemaaga pidada.”
“Lõppkokkuvõttes on meie liitlased ennast ju relvastanud selleks, et hävitada venelaste tanke ja lennukeid.”
“Nüüd on tõesti küsimus, kas me igasuguseid sõnavõtte – ei ole olnud kunagi minu lemmikteema ega arvanud, et Eesti peaks sellega tegelema –, kas me lubame igasugust meediat ja igasugust sõnavõtte võtta ka tulevikus.”
“Eestis on endiselt kümned, kui mitte sajad tuhanded ajupestud inimesed, kelle häältel ka osa sellest parlamendist parasiteerib.”
Sellised kuldsed tarkuseterad siis endiselt kaitseministrilt (ja rahandusministrilt, haridusministrilt, välisministrilt). See jutt igasugustest sõnavõttudest, muide, ei käinud Kremli kanalite kohta, vaid oli selge nõue liikuda edasi vihakõneseadusega ja kehtestada Eestis tsensuur inimeste suhtes, kes ei poolda Reformierakonna poliitikaid. Kahtlustan omalt poolt, et küsimus sellest, milline osa täpsemalt parlamendis parasiteerib ajupestud inimeste häältel võib tekitada Reformierakonna fraktsioonis hüsteerilisi naerupahvakuid…“
Martin Helme, EKRE esimees, Riigikogu aseesimees