Martin Helme: Valitsus saaks elektri hinna kiiresti alla tuua, aga nad ei taha – praegune kord toob riigieelarvesse rohkem raha

Arvamus,
Martin Helme EKRE suvepäevadel

Energiaturg on lootusetult kokku jooksnud mitmel eri põhjusel ja kuni neid põhjuseid ei asuta likvideerima ei saa olukord minna paremaks. Peamine põhjus on sõge ja süüdimatu rohepoliitika, mis on nüüdseks juba mitu aastakümmet regulatsioonide ja maksude koorma all suretanud välja normaalset energiatootmist. Selle tagajärjel on Euroopas tekkinud väga suur pakkumise puudus ehk energia defitsiit.

Asjaolu, et Venemaa kasutab energiat praegu poliitilise ja majandusliku relvana Euroopa vastu on võimalik ainut selle tõttu, et Euroopa, eelkõige Saksamaa, on silmakirjalikult tõstnud oma CO2 heitmed piiri taha ja end ise teinud energiasõltlaseks Venemaast. Normaalse, usaldusväärse ja odava tootmise asemel Euroopas endas (gaas, põlevkivi, süsi, tuumaenergia) on aastaid investeeritud absurdseid summasid niinimetatud taastuvenergiasse ja need investeeringud peab ju keegi kinni maksma. Selle poliitika tulemuseks on vähem kuid palju kallim elekter, mis kõigele lisaks on kättesaadav ainult hea ilmaga.

Me ei saa tagasi normaalset majandust ja normaalseid hindasid, kui me ei ütle täielikult lahti ususektiks kujunenud süsinikneutraalsuse kummardamisest. Planeet saab hakkama nii kümnendi kui sajandi pärast, meie oma inimesed ei ela aga järgmise palgapäevanigi! Me ei pea pingutama mitte selleks, et teipida aknaid, võtta lühemaid dušše, pesta vähem pesu ja harjuda elama külmemas toas. Me peame pingutama, et meil oleks külluses gaasi, põlevkivi, kivisütt, tuumaenergiat. Seal, kus sobib ja see on majanduslikult mõistlik ka tuule, hüdro, bio või päikeseenergiat, kuid veelkord: need on ebanormaalselt kõrge omahinnaga energialiigid võrreldes traditsioonilise tootmisega.

Mis puudutab uue valitsuse plaanitavat fikseeritud hinnaga universaalteenust, siis selleks pole vaja mingit suurt seadusemuudatust. Piisab, kui omanik ehk valitsus annab Eesti Energiale korralduse müüa omahinnaga elektrit väiketarbijale Eestis. Omahind Eesti Energia põlevkivikateldes on 20 euro ligi megavatist.

Valitsus omalt poolt peaks elimineerima hinnast CO2 komponendi, kandes riigi arvelt Eesti Energiale täpselt selle koguse CO2 kvooti, mis elektri tootmiseks vaja läheb. Idiootselt Nord Pool börsilt ei oleks vaja lahkuda, Eesti Energia võib müüa seal lätlastele või soomlastele sellise hinnaga, nagu soovib tingimusel, et kodumaine väiketarbija, kelleks on ka absoluutne enamus ettevõtjaid, on teenindatud eelisjärjekorras. See lahendaks ära ka ettevõtjate probleemi, kes praeguses skeemis on täiesti hätta jäetud.

Põhjus, miks seda teha ei taheta on selles, et valitsusele meeldib sadades miljonites võtta Eesti Energialt kasumit ja valitsusele meeldib ka sadades miljonites saada ülelaekumist CO2 kvoodi kaubanduselt. Ilmselt just sel põhjusel läheb praegune valitsuse plaan hoopis teises suunas, pannes osad tarbijad valitsuselt nö almust saama, kusjuures lõpphind on ikkagi ebanormaalselt kõrge ehk ligi 10 korda kõrgem elektri tootmise omahinnast ning ettevõtjaid ei aita see kuidagi. Uus plaan pole ei turumajanduslik, tootmise suurendamist motiveeriv ega inimesi aitav.

 

Martin Helme
EKRE esimees
endine rahandusminister 

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused