13.10.2020
Meediamajades ei austata enam eetilist ajakirjandust. Pilt on illustratiivne.
Järjest enam paberilt digisse liikunud meediaväljaanded võitlevad praegu agressiivselt oma tõsiseltvõetavuse eest, kuid ometi ei tule see kuidagi välja. Tiraažid langevad, lugejad kaovad, allikad kõhklevad, pressinõukogu langetab kaebuste peale järjest enam taunivaid otsuseid ning üha enam tarbijaid otsib peavoolu asemel alternatiivseid kanaleid.
Eesti Päevaleht on õhuke nagu esimese klassi õpilase vihik. Nende nädalalõpuleht LP toodi ajutiselt reede peale ja sinna see jäi. Koroonaajastul saadeti ajakirjanikud kodudesse ja paljusid neid enam pärast suve tagasi ei tahetudki.
Reklaamiandjad, need ajalehe põhilised ülalpidajad, kaovad, sest ka teiste ettevõtete tulud vähenevad.
Eesti Meediaettevõtete Liit raporteerib küll digilehtede loetavuse tõusust (septembris tõusis see kõikide väljaannete peale kokku üle 3000), kuid see ei peegelda sisu kvaliteeti ja näitab lihtsalt „vana hea“ paberlehe otseteed põrgusse või siis seda, et aina rohkem lugusid jäetakse maksumüüri taha.
Samal ajal kui toimetused pingutavad püksirihma, tehakse kõik selleks, et lugejate vähenevat tähelepanu kinni hoida. Selleks pakutakse kõmu, sageli anonüümsetel allikatel tuginevaid lugusid, pooltõdesid ja lausa valeuudiseid.
Agressiivselt oma lugejate informeerituse ja justkui ühiskondliku õigluse nimel töötades, unustatakse ajakirjanduse olemuse põhitõed – olla aus ja objektiivne, allikakriitiline ja faktitäpne, žanrid segunevad, faktid ja kommentaarid on sassis, valitakse pooli. Ja koos sellega kaob nii usaldusväärus kui lugejaskond, reklaamiraha kui tellijaskond ja kõik see, millest ülal juttu oli. Kahesõnaga – surnud ring. Ja see ei ole nii mõistagi ainult Eestis.
Uuringute kohaselt usub üleilmselt kõigest 51% inimestest, et meedia aitab neil uudiseid mõista, ning 42%, et ajakirjandus saab rikaste ja võimsate vastutusele võtmisega hästi hakkama. Aktiivselt on tõusmas uudiseid vältivate inimeste hulk (32%). (Reuters Institute Digital News Report 2019)
Euroopa Liidus tajub 71% kodanikest ebatäpseid või tegelikkust moonutavaid uudiseid probleemina. Eestis peab võltsuudiseid probleemiks juba 42% inimestest.
Võrreldes 2015. aastaga on Eesti inimeste usaldus meedia vastu oluliselt langenud – viis aastat tagasi oli küsitluste põhjal neid, kes trükimeediat usaldasid, kümnendiku võrra rohkem.
Selleks on ka põhjust. Näiteks on pressinõukogu langetanud ainuüksi tänavu oktoobris kaks taunivat otsust Eesti Ekspressi, ühe Eesti Päevalehe ja ühe Postimehe artikli kohta. Ja kuu pole veel poole pealgi.
Ja paberlehtede tiraažid. Kui Eesti Meediaettevõtete Liidu andmetel oli Eesti Päevalehe trükiarv tänavu septembris 12 000, siis täpselt aasta eest oli see 13 700 ja viis aastat tagasi 18 300. Postimehel olid need numbrid vastavalt 33 500, 38 000 ja 49 200 ning Eesti Ekspressil 23 000, 24 400 ja 28 900.
Nii ollaksegi täbaras olukorras, kus kõigepealt saab lugeja suure tõenäosusega petta pealkirja läbi lugedes, teist korda, kui on lugenud läbi sissejuhatava lõigu ning kolmas kord, kui on juhtumisi loo lõpuni lugenud, kuid seda viimast esineb harva.
Uudiste tarbijate pilgud pöörduvad seetõttu üha enam alternatiivsete kanalite poole ja sotsiaalmeediasse. Näiteks aadressil uudis.net, mis näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest asetseb uueduudised.ee pidevalt esiviisikus. See tähendab, et nende uudiste üle arutatakse väga palju sotsiaalsetes võrgustikes.