29.05.2022
Merle Kivest
Euroopa Liidu keskmisele järele jõudmiseks ning loomulike proportsioonide saavutamiseks toimetulekutoetustega tuleks töötasu alammäära tõsta kohe peaaegu veerandi võrra ehk ca 820 euroni, kirjutavad sotsiaaltöötaja ja Tartu linnavolikogu liige Merle Kivest (EKRE) ning Riigikogu liige, ajaloolane Jaak Valge (EKRE).
Eestis on praegu 46 000 töötut ja 9500 vaba töökohta. Niipalju kui töötukassa registreeringutest aru võib saada, ei ole töötute eelneva töökogemuse ja vabade töökohtade vahel ebakõla. Kõige rohkem on vabu töökohti kaubanduses, klienditeeninduses, ehituses ja lihttöödel ning ka suurem osa töötutest on varem just neil töökohtadel leivakirjas olnud. Neist registreeritud töötutest 4600 on Ukraina põgenikud, kellele kehtivad kõik meie riigi sotsiaalsed tagatised.
Ülaltoodud arvud lausa sunnivad küsima, miks töötud ikkagi vabu töökohti ei leia? Miks on näiteks maasikakasvatajad alustanud oma iga-aastast kaebamist tööjõupuuduse pärast, hoolimata sellest, et meil on sel kevadel mitukümmend tuhat tööealist Ukraina inimest rohkem kui varem?
Kui palk ei taga iseseisvat äraelamist
Eesti praegu kehtivaks töötasu alammääraks on 654 eurot kuus, millest inimene saab kätte ligikaudu 605 eurot. Kas seda on vähe või palju? Miinimumpalga suhe mediaanpalka ehk Kaitzi indeks on Eestis üks Euroopa madalamaid. Miinimumpalga saaja peaks ligi kuu aega tööd uhama, et teenida sama palju, kui Eesti riigilt palka saav transpordiameti juht teenib ühe päevaga. Miinimumpalk on nii väike, et pangad selle saajale eluasemelaenu ei anna. Seega pole madalapalgalise töö tegijal võimalust tulevikus oma kodu omada, mis tema kulutusi vähendaks.
Samuti ei taga miinimumpalk eluaset üürivale täistööajaga töötajale iseseisvat äraelamist. Ta peab lisaks taotlema toimetulekutoetust, mis on Eestis üheks miinimumsissetuleku tagamise meetmeks. Toimetulekutoetust on rakendatud alates 1994. aastast ning sellega kaetakse perede eluasemekulud ja tagatakse minimaalne sissetulek ehk toimetulekupiir. Viimase kehtestamisel lähtutakse minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks.
Toimetulekutoetus peaks jääma ajutiseks toeks majanduslike raskuste korral ning tööle minnes peaks inimene suutma tagada äraelamise oma sissetulekuga.
Sotsiaalhoolekande seaduse järgi tuleb kohalikul omavalitsusel vähemalt kord aastas üle vaadata ja kehtestada toimetulekutoetuse määramiseks eluasemega seotud kulude piirmäärad, mis võimaldavad vastatavas piirkonnas eluaset üürida ja säilitada. Näiteks Tartus tuleb väiksemate üüripindade eest maksta 300–350 eurot, millele lisanduvad kommunaalkulud 100–150 eurot, seega on kulud eluasemele kokku kuni 500 eurot.
2019. aastast kehtinud toimetulekupiir on pere esimesele liikmele 150 eurot kuus (lapsele 180 eurot kuus ja igale järgnevale täiskasvanule 120 eurot kuus). Seega jääbki antud näite puhul Tartus üksi elaval miinimumpalga saajal toimetulekupiirist puudu ligi 45 eurot.
Madal miinimumpalk soosib töötu olemist
Käesoleva aasta lisaeelarvega tõstetakse toimetulekupiir 200 eurole (laps 240 eurot ja iga järgnev täiskasvanu 160 eurot kuus). Kuna miinimumpalk jääb samaks, jääb üksi elaval miinimumpalga saajal nüüd veelgi enam puudu toimetulekupiirist ehk ca 95 eurot. Nii ei tohiks see olla. Toimetulekutoetus peaks jääma ajutiseks toeks majanduslike raskuste korral ning tööle minnes või töövõimetuse tuvastamisel peaks inimene suutma tagada äraelamise oma sissetulekuga, mitte jääma elama toimetulekupiirist. Paraku on see paljudele peredele tänane reaalsus.
Madal miinimumpalk ei soodusta ka töötute motiivi kiiresti tööle minna. Töötutoetust makstakse kuni 270 päeva ning toetuse suurus on kuni 292 eurot kuus. Meie 46 000 töötust on kauem kui aasta arvel olnud 22 protsenti, kuus kuud kuni aasta samuti 22 protsenti, kolm kuni kuus kuud 21 protsenti ja ülejäänud kolmandik vähem kui kolm kuud. On selge, et ligi üheksakuuline töötutoetuse maksmise periood soodustab tööle mineku edasilükkamist ja selle asemel toimetulekutoetuse taotlemist, kui seda tuleb ka peale tööleminekut paljudel juhtudel nii ehk nii taotleda. Miks siis juba mitte pikemaajalisemalt toimetulekutoetust taotleda ning kodus olla. Või veel parem – nn mustalt töötades toimetulekutoetust saada.
Meil puuduvad andmed selle kohta, kui paljud töötutoetuse saajad mustalt töötavad, aga eeldades, et inimesed käituvad rasketes tingimustes iseenda huvides ratsionaalselt, mitte riigi suhtes lojaalselt, ei pruugi nende hulk olla väike. Riik võib seega kaotada aastas miljoneid maksuraha.
Miinimumpalk vajab tõstmist ja indekseerimist
Ilmselgelt on miinimumpalga, töötu abiraha ning toimetulekutoetuse proportsioonid täiesti käest ära. Sama ilmselgelt on just miinimumpalk see, mille peab esimesena paika seadma. Ostujõu pariteedi alusel arvestatuna oli 2022. aasta alguses Euroopa Liidu riikides Eestist madalam miinimumpalk ainult paaris riigis. Näiteks Saksamaal võib miinimumpalga eest tarbida peaaegu kaks korda ja Sloveenias poolteist korda rohkem kaupu ja teenuseid kui Eestis.
Euroopa Liidu keskmisele järele jõudmiseks ning loomulike proportsioonide saavutamiseks toimetulekutoetustega tuleks töötasu alammäära tõsta kohe peaaegu veerandi võrra ehk ca 820 euroni, see tähendab isegi rohkem, kui nõuavad ametiühingud. Lisaks tuleb miinimumpalk indekseerida, nagu on tehtud pensionite puhul. Esialgu tuleb indekseerimine läbi viia vähemalt kaks korda aastas või tiheminigi, juhul kui inflatsioon ei taltu. Viimast pole väga oodata ning kuna meil pole oma raha, pole meil ka instrumente euroala hinnatõusu pidurdamiseks.
Eesti majandus- ja sotsiaalpoliitika on olnud väga ettevõtjakesksed ja meie vasakpoolsed poliitikud pole suutnud tööinimeste eest seista.
Eesti majandus- ja sotsiaalpoliitika on olnud väga ettevõtjakesksed ja meie vasakpoolsed poliitikud pole suutnud tööinimeste eest seista. Praeguseks õõnestab madal miinimumpalk juba majandust ennast. Võimalik, et tuleb üle vaadata ka tulumaksusüsteem, sest madalalt töötasult peaks ehk vähem tulumaksu võtma.
Samas on üks väga oluline senise madala miinimumpalga põhjus odav- ja keskmisepalgalise tööjõu import, mis viimastel aastatel on järsult suurenenud. Praeguse valitsuse ettepanekul tehtud välismaalaste seaduse muudatusega hõlbustus võõrtööjõu import veelgi. Väited, et see Eesti palgataset alla ei suru, on naeruväärsed, justkui küsimärgistades, et meil on turumajandus. Loomulikult tuleb odavtööjõu import kohe lõpetada!
Lisaks annab sedalaadi tööjõu import odavtööjõudu kasutavatele ettevõtetele teiste ees konkurentsieelise ning tekitab neile ettevõtetele edasise nälja odavtööjõu järele. Ka majanduse ekspert ja ettevõtja Indrek Neivelt märgib, et me ei ole suutnud oma majandust ümber struktureerida ja automatiseerida. Eesti tööviljakus moodustab vaid neli viiendikku euroala riikide keskmisest. Kui Eestil õnnestuks tõsta tööviljakus Euroopa Liidu keskmisele tasemele, annaks see samasuguse efekti nagu 150 000 uue töötaja lisandumine. Just majanduslike uuenduste abil tööviljakuse suurendamine, mida odavtööjõu import paraku pidurdab, peaks olema meie põhieesmärk.