Mihkel Raud, kuidas oleks kalossidega?

Täna rõõmustas Delfi+Kroonika oma lugejaid looga “Mihkel Raud fetišitest rääkides: spordijalatsid naise jalas tekitavad minus erutust”.

See ehk selgitab, miks (endine) sots kutsub oma ägedasse TV3 poliitikasaatesse peaaegu eranditult mehi – ju siis et seal naispoliitikute ketside peale mitte erutuda, mis oleks võinud mõnele teisele silma torgata ja saatejuhtimist segada.

„Seksifännid Mihkel Raud ja Epp Kärsin suunduvad vestlustuurile, kus lahatakse tuliselt suhteid ja seksielu, sest naudingutel ei ole piire. Avameelses intervjuus paljastas Mihkel, et ta on suur jalafanaatik. „Mul on väga tugevalt näiteks sokkide ja sukkade fetiš,“ kirjutab väljaanne. “Ma olen väga jalafanaatik. Erinevad spordijalatsid naise jalas tekitavad minus erutust,” tunnistas Mihkel Raud. Muusiku sõnul enamik asju, nende seas ka fetišid, tuleb meie ellu kaasa ikkagi lapsepõlvest. “Need tekivad mingisugust riietus­eset nähes või seda puudutades ja nendega seoses lööb hiljem meeltesse mingi flashback lapsepõlvest. Näiteks millega seondub minu elu esimene erektsioon – mis mind sel hetkel ümbritses, millised lõhnad olid õhus ning milliseid tundeid see kõik minus ­tekitas. Need stimulaatorid on pärit just nimelt sellistest lapsepõlvehetkedest.”

No missugused lõhnad võivad olla aktiivse eluviisiga inimese spordijalatsil? Kui see tekitab erektsiooni… aga mis iganes teda erutab, peaasi et inimene on virk ja heatujuline.

Mihkel Raua juustu-fetišism meenutab üht lõiku surematust teosest „Vahva sõduri Šveiki juhtumised“, kus pajatati anekdooti teenijatüdrukust, kes läks pastorihärra juurde pihile:

„Ja kui ta oli juba igasuguseid patte pihtinud, hakkas järsku häbenema ja ütles, et ta on iga öö kõlvatusi teinud. Teadagi, kui pastorihärra seda kuulis, hakkas tal kohe suu vett jooksma, ja ta ütles: „Noh, ära häbene ühtigi, kallis tütreke, mina olen ju jumala asemik, ja räägi mulle ilusti ja täpselt, mis kõlvatust sa oled teinud.“ Tüdruk pistis nutma, et tal on häbi, et tema hingel lasub väga kole kõlvatus. Õpetajahärra jälle seletama, et tema on ikkagi tüdruku vaimulik isa. Viimaks alustas tüdruk pika puiklemise järel sellest, et ta on võtnud igal õhtul riided seljast ja pugenud voodisse. Aga edasi ei saanud ta enam sõnagi suust ja kukkus jälle uluma. Õpetajahärra ikka oma, et ärgu tüdruk häbenegu, et inimene on patune juba oma sündimise poolest, kuid jumala arm on lõpmata. Viimaks võttis tüdruk siiski südame rindu ja seletas läbi nutu: „Kui ma õhtuti riided seljast võtsin ja voodisse pugesin, siis… siis kraapisin ma varvaste vahelt musta… ja nuusutasin seda.“

Mihkel Raua juhul on ülimalt positiivne see, et esiteks ei häbene ta, ei nuta ega ulu, kui tunnistab üles sääraseid asju, ja teiseks ei koonerda ta ja jagab oma imelisi haitsmiselamusi Delfi+ laiema lugejaskonnaga.

Aga head poliitikud, tulles Mihkel Raua väitlussaatesse ärge pange parem jalga spordijalatseid, sest paljugi mis võib juhtuda. Raudninaga turvajalats oleks lahendus. Kunagi soovitasin Postimehes robotiseksi propageerinud Kadrioru KK-le: „Ära seksi, vildid jalas!“ Mille peale kirjutas üks kommenteerija, et minu kiuste panebki õhtul vildid jalga.

Minupärast kasvõi kalossid, see pole tõesti minu asi. Kummaline, et peavoolik ronib sellelaadse teabega minu kompuutrisse.

Ivan Makarov