13.06.2022
Mike Calamus
Kuu alguses saime lugeda mitmeid rõõmusõnumeid, kuidas nafta hind on maailmaturul languses. Kui Saudi Araabia suurendab nafta eksporti nagu on kuulda olnud, siis langeb hind veelgi. Naftat, aga me autosse ei tangi vaid peame leppima siiani kõrgustesse rühkiva bensiini ja diisliga, mis ei taha kuidagi allapoole liikuda.
Paljudele on jäänud mulje, et Eesti tanklaketid on ahned ning tegutsevad kartellikokkulepete järgi. Kuidas muidu seletada, et kui üks tõstab hindu, siis kõik teised kohe samamoodi. Hinnavahe erinevate pakkujate vahel on pea olematu kuigi ausas konkurendis oleks see loomulik nähtus.
Seda enam, et müüdav toode võib erineda. Kes pakub esinduses kabanosse ja kohvi ning kellel tagatud vaid automaattankimine. Kas lepiksime nähtusega, kus kõikides toidupoodides oleks alatasa samad hinnad ning kui ühes tõuseb, siis ka kohe teises? Või kui kõik mobiiloperaatorid pakuksid samade hindadega pakette? Milleks sel juhul üldse vaba konkurents kui tulemus sarnaneb monopoliga.
Vaba konkurents peaks tooma kaasa kas hindade või kvaliteedi erinevusi erinevate pakkujate vahel. Eesmärk on tarbija konkurendi juurest endale meelitada pakkudes odavamat hinda või paremat teenust. Eesti tanklaketid, aga isegi ei tundu üritavat. Pigem on mugav toimetada kui kõik võidavad ehk keegi ei riski ega erine teistest pakkujatest hinna poolest. Kui kõik tõstavad hindu korraga, siis ei ole hirmu, et minnakse konkurendi juurde. Milleks proovida suurendada käivet tarbijate enda juurde meelitamisega kui saab lihtsalt hinda ülesse kruvida ja kasumeid niiviisi suurendada. Ega kliendil pole paremaid alternatiive kuskilt võtta. Kui iga pitsa koht pakuks samasuguse hinna ja maitsega pitsat, siis kas on vahet, kus sööd? Ja kui hind tõuseb igal pool, siis pole mõtet ka mujale minna, vaid jääb see mis hetkel lähemal.
Tundub, et hinnad on kokkuleppelised, mis ei arvesta pakutava toote eripärasid. Näiteks Neste erinevalt teistest pakkujatest müüb siiani biolisandiga bensiin 95. Hinnalipikut see aga kallimaks ei muuda või teistel, kes ei kasuta biolisandit, odavamaks. Biolisandi nõue tõi kaasa jutu, kuidas nüüd peab hindu kergitama, kuid nüüd kui see on valemist eemaldatud, siis hindu see alla ei toonud.
Ega eestlased ilmaasjata naljata, et kui nafta tõuseb, siis on kõik mahutid tühjad ning kütusemüüjad peavad kohe kallilt ostma hakkama ning hinda kergitama. Kui aga nafta hind langeb, siis mahutid on ääreni kallist kütust täis ja see ei luba hindu alandada. Niimoodi saab nafta langused maailmaturul vahele jätta ja tarbijal ei ole leevendust loota. Järgmiseks hinnatõusuks on rahval ununenud, et vahepeal oleks pidanud kütus ka langema. Kütusemüüjad on kas täielikult ebakompetentsed, et ostavad alatasa kallilt või valelikud?
Käesolevat olukorda peab Konkurentsiamet põhjalikult uurima, aga kas see oleks meeltmööda ka peaministriparteile? Nende hinnangul aus konkurents töötab nii nagu vaja. Sõnumid valitsuselt on, et sõitke vähem – olge rohelisemad. Aktsiisi langetada ei saa, sest sellel pole erilist mõju hinnale nagunii nagu Rahandusminister Rosimannus ütles. Või poetakse Venemaa sõja taha, et maksame kallimat hinda kuna Ukraina võitleb ka meie vabaduse eest.
Eesti inimesed ostke aga uus vähesaastavam auto, sest raha on kindlasti üleliia. Ning lapsed kooli ja ise tööle võiks ka Eesti kliimas jala või rattaga läbi ajada, sest ega ühistranspordi peale loota ei saa Tallinnast väljaspool. Emad ajagu lapsed kell kuus ülesse, et kooli ilma autota jõuda ja seda nii vihma või lumega. Huviringid võib üldse ära unustada, sest ega ei tea kas siis bussiga üldse koju jõuab normaalse ajaga.
Mike Calamus, EKRE USA osakonna esimees