Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Mike Calamus: The Great Green Reset ehk Globaalne pingutus totalitaarseks majanduskrahhiks

-
18.11.2021
Mike Calamus

Hiljuti saabusin tagasi Inglismaalt, see oli mu endine koduriik. Sain seal kinnitust oma aimdusele, et globaalne koroonakriis on ainult vahend varade ümberjagamiseks.

Sama absurditeater, mis toimub USAs on sarnane Ühendkuningriigis toimuvale ja eeldan, et sama toimub ka teistes Euroopa Liidu riikides ning Austraalias.

See fakt pole niiöelda vandenõuteooria, vaid eliidi tegelik eesmärk. Klaus Schwab, Maailma Majandusfoorumi algataja, kuulutas juba 2016. aastal, et 2030. aastaks tahetakse olukord viia selliseks: “You will own nothing and you will be happy about it” (sa ei oma mitte midagi ja sa oled selle üle õnnelik).

Pean vajalikuks mainida, et eduka üleriigilise firma Calamus Enterprises looja ja omanikuna ei ole majandus- ja finanstteemad mulle võõrad, vaid tegelen nende küsimustega iga päev professionaalselt. See on ka üks põhjus, mis seda artiklit kirjutama sundis.

EKRE USA osakonna rajajana ning esimehena on mul olnud au kohtuda Donald Trumpi, Rudy Giuliani, Mike Pompeo ja mitme teise poliitikategelasega, kes jagavad sama muret tuleviku pärast.

Koroonapaanika sildi all suleti riigid ja majandused, toimub piiramatu rahatrükk, väikeettevõtted suletakse või võetakse üle globaalsete korporatsioonide poolt. Jah, just need suurfirmad ja organisatsioonid, kes finatseerisid valimispettust seniilse Bideni installeerimiseks presidendi ametikohale, inkontentseks süvariigi käpiknukuks.

Paljud inimesed on surmani ära hirmutatud nii kinnimakstud meedia kui ka türanniat ihalevate poliitikute poolt. Paljud on ahastusest sattunud alkoholi ja uimastite sõltuvusse või suitsiidini viivasse depressiooni.

80% USA väikeettevõtteid on sulgenud oma uksed igaveseks, nende koha turul on täitnud suurfirmad, kelle äridele ei pandud absurdseid nõudmisi. Sama on toimunud Inglismaal ja on toimumas ka Eestis.

Proletariaadile jääb nüüdsest ainult võimalus töötada kellegi heaks ja mitte unistadagi OMA ärist. Üle 79% USA akstiaturgude aktsiatest kuulub juba praegu  üks protsent ülirikastele, sarnane on olukord ka kinnisvaraturul.

Hüperinflatsioon sööb inimeste säästusid ja lootus ainult hoiustest pidada muretuid pensionipäevi või osta kinnisvara, on ainult helesinine unistus. Pealegi on praegu turgu solkimas Hiina ja Araabiamaade fondid, mis ostavad üles kinnisvara massiliselt nii USAs kui Ühendkuningriikides (arvatavasti ka Euroopa Liidus) ja niimoodi on tekitatud absurdne hinnaralli. Keskklass jääb sellest ainult vaesemaks ning langeb aina rohkem võlgadesse ja vaesusesse.

Skeem tundub olevat igal pool sama – tekitada uut majanduskriisi. Riikide majanduse on halvanud kontrollimatu maksumaksja raha laristamine testimiste ja vaktsiinide ostmistele. Suur osa on muidugi kõikvõimalikel lockdown´idel ja piirangutel.

Inglismaal olles kohtusin hea tuttavaga, kes hiinaviiruse alguse ajast saati on töötanud kohalikus haiglas nn spetsiaalses koroonaosakonnas.

Tema kogemuse võin kokku võtta nii – koroonaosakond on lihtsaim töö haiglas. 80% koroonapatsientidest on nagu vabakäiguvangid, neile ei pea isegi rohtu andma, 20% on ventilaatorite all aga ei midagi tõsist. Tavasliselt on osakonnas vaid paar väga tõsises seisus olevat vanurit, kellel peab silma peal hoidma. Kogu selle seltskonnaga aga mitte mingit tõsist ravi ei toimu. Ka pole mingit vahet, kas haige on vaktsineeritud või mitte.

Eriti hea on see, et selles osakonnas makstakse töötajatele topelt palka…

USAs ja UKs on käsil kohustulik vaktsineerimine ning sellisest meditsiinilisest türanniast on mõlemas riigis tekkinud sarnased probleemid: kohustuslikust eksperimentaalkeemiast keelduvad veoautojuhid, sadamate ja lennufirmade töötajad streigivad, arstid ja medõed vallandatakse…

Tulemuseks on täielik kaos, mida võime juba näha USA sadamates ja lennujaamades, kus tööl vähem kui 60% vajaminevast personalist. Poed kannatavad kaubanappuse all, erinevatel firmadel puuduvad elementaarsed töövahendid jne.

Rohehullus on selle sama tsenaariumi järgmine tase – kus eliit surub lihtrahvale peale uusi makse, tehes niimoodi kütte ning energia muidumatsidele luksuseks. Mis mõte on elektriautol kui juba praegu on elekrivõrgud ülekoormatud?

Neid, kes ei usu CO2 maksu vajalikkusesse looduse säästmiseks, vaid mõistavad, et see on ainult majanduslik skeem, pannaksse kohe samasse patta kuritegelike reostajatega, kes hoolimatult plastmass-joogikõrsi merre loobivad ja kus siis kilpkonnad neid omale ninna topivad.

Ei tasu ka unustada, et suurimad planeedi saastajad on Hiina ja India, kes kõik prügi ja pasa otse ookeanisse kallavad. Ja neile pole kehtestatud ühtegi piirangut, sest see tõstaks odava kauba valmistamise kulusid ning seega vähendaks suurkorporatsioonide tulusid. Globaalne netokasum on viimase kahe dekaadi jooksul kolmekordistunud, Hiina osa sellest on kolmandik. Kui 2000 aastal oli Hiina riigi rikkus 7 trillion dollarit, siis nüüd peale WTO-ga liitumist on see kasvanud 120 trillioni dollarini.

Tõeline epideemia on inimeste rumalus. Tundub, et koolides enam tegelikke teadmisi ei õpetatagi, ainult narratiivile vastavat propaganda:

-Kuidas suudab inimene muuta Maa kliimat päikese suhtes, kui päike on 1.3 miljonit korda suurem meie planeedist?

-kas planeet ringleb ümber päikese elliptiliselt või on konstantse vahemaaga?

-kas maakera temperatuur on alati olnud konstantne?

-kuidas suudab tolmumask peatada viirust, mis on bakterist 100 korda väiksem?

-kuhu on kadunud aastatuhandeid inimesi kimbutanud tavaline igaastane gripp?

-miks me peame kohustuslikus korras süstima endasse mRNA sodi, mis ei kaitse mitte millegi eest, isegi kui oled Wuhani viiruse läbipõdenud?

-miks lõppeb selle eksperimentaal mRNA katseaeg alles 2023 a detsembris?

-kas hiinaviirus ja ta iga-aastased uued tüved polegi muud kui ümbernimetatud tavaline gripp?

Siit edasi saab tulla vaid ülemaailmne kaos ehk “Great Reset” kus valitsev klass ehk globaalne eliit (circa 1% maakera elanikest) omab kõike ja rahvusetule biomassile ehk lihtrahvale jääb töörõõm – sisuliselt orjanduslik ühiskond, nagu kommunistlikus Hiinas.

 

Mike Calamus,

Calamus Enterprises president

EKRE USA osakonna esimees