Miks peab okupatsioonide muuseumist saama “iseõppimiskeskkond”?

Teeks Riigikogusse kasiino või Nevski katedraali rulakeskuse – sellist rumalust keegi välja ei pakuks, küll aga sobib okupatsioonide muuseum millegipärast “iseõppimiskeskkonnaks”. Õigem oleks küll öelda – propagandakeskuseks, seal on juba arutletud feminismi ja “paremäärmusluse” üle.

Okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu soovib oma tegemistesse kaasata rohkem noori ning lõi spetsiaalselt noortele mõeldud Noorte Vabamu nimelise iseõppimiskeskkonna ja üritustesarja.

“Noorte Vabamu on keskkond noortele, kes lisaks kooliprogrammile soovivad omal käel elulistel teemadel silmaringi laiendada. Aitame neil üleüldises infokülluses leida üles head, kaasaegsed ja teaduspõhised õpiampsud, mis aitavad isiklikku õpiteekonda rikastada just soovitud suunas, ajal ja tempos,” ütles Noorte Vabamu tootejuht Ede Schank Tamkivi.

“Noorte Vabamu korraldab ka noortele suunatud seminare erinevatel ühiskondlikel teemadel. Räägime poliitikast, haridusest ning soovime eelkõige 14-19aastastele pakkuda võimalust eakaaslastega mõtteid vahetades väitlusoskust arendada,” lisas Tamkivi.

See muuseum loodi selleks, et kajastada Eesti kurba ajalugu läbi okupatsioonide – millal on sellest saanud koht, kus tehakse ohtralt kõike muud, sealhulgas ka ideoloogilist ajupesu? Pidas ju seal loengusarja radikaalse feminismi edendaja Feministeerium.

Tallinnas on küllaga noortekeskusi, kuhu luua “iseõppimiskeskused” – miks on vaja see teha kohta, kuhu tulevad inimesed meenutama küüditamisi, tapatalgusid, okupatsiooniaegu ja muid ajaloolisi tragöödiaid?

Vastus on ilmselt üks – et ähmastada noorte arusaamades okupatsioonide tõeline sisu ja samastada vabadus näiteks õigusega abordile ja soomuutmisele.