Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Millal on kohane pruukida vandesõnu?

-
10.05.2016
DV1792807

Kas teadsite, et vandumisel on valutundlikkust vähendav toime, seda eriti inimeste puhul, kes igapäevaselt vandesõnu kuigi sageli ei tarvita? Arvatakse, et tegemist on emotsionaalse reaktsiooniga valuaistingule ja stressi poolt esile kutsutud analgeesia ehk valutundetusega.

Teadlaste sõnul ei ole siiski veel täpselt teada, kuidas tekitab vandumine valutundlikkust vähendavat füüsilist efekti. Arvatakse, et valu puhul aktiveerib vandumine aju amügdalad, mis omakorda käivitab nn võitle-või-põgene reaktsiooni. Selle tagajärjel vallandub adrenaliin, mis toimib loomuliku valuvaigistina.

Keele’i Ülikooli juures viidi 2009. aastal läbi rida vandumise valutundlikkust puudutavaid eksperimente. Teadlased Richard Stephens, John Atkins ja Andrew Kingston leidsid oma uurimuses “Swearing as a Response to Pain” („Vandumine reaktsioonina valule“), et mõned inimesed suutsid hoida oma kätt jääkülmas vees palju kauem kui teised, seda siis, kui nad samal ajal vandusid.

Need inimesed kinnitasid, et tundsid vandumise ajal vähem valu. Stephens on seega soovitanud inimestel haiget saamise korral kõvasti vandesõnu pruukida.

2011. aastal avaldas Stephens koos oma kolleegi Claudia Umlandiga veel ühe samalaadse uurimuse. Tulemused näitasid, et inimeste puhul, kes kasutavad vandesõnu oma igapäevases keelepruugis rohkem, ei anna vandumine valu puhul sama tugevat efekti kui igapäevaselt vähem vanduvate inimeste puhul.

Nende tulemuste põhjal väidab Stephens, et inimese emotsionaalne suhe vandumisega mõjutab seda, kui palju aitab vandumine kaasa valutundlikkuse vähendamisele. Inimesed, kes harva vannuvad, suhtuvad vandesõnadesse emotsionaalsemalt. Samalaadse tulemuseni jõudis ka Harvardi ülikooli psühholoog Steven Pinker, kes väitis oma uurimuse põhjal, et vandumine on inimestesse sisseprogrammeeritud ja ilmselt üks inimese primitiivsetest refleksidest.

Stephens, Atkins ja Kingston said oma uurimuse eest 2010. aastal tuntud pilapreemia ehk Ig Nobeli.  Pila-Nobeleid antakse igal aastal teadustöödele, mis “ajavad inimesed esmalt naerma, siis aga järele mõtlema”.

Foto: AFP