Mis intellektist saab rääkida inimeste puhul, kellele soovahetus on kui nina nuuskamine?

Kas marksistlik “haritus” aitab teha vahet banaanil ja tsitrusel? Mehe ja naise vahet marksistid ju ei märka…

Kui kaks Eesti poliitikut tahavad muuta soovahetuse inimese isiklikuks otsuseks ilma meditsiinilise ekspertiisita, siis on nende puhul põhjust kahelda kõiges – mõistuses, intelligentsis, harituses ja kõiges, mis mahub elu positiivsema poole alla.

Jutt käib Eesti 200 ühe eeldatavast häälepüüdjast ja erakondade vahetajast Margus Tsahknast ning sotside põrunud liidrist Jevgeni Ossinovskist. Nende üht arvamust analüüsides tekib küsimus, kuidas need kaks on küll ühiskondlikus ja pereelus oma poliitkorrektse mõistuspuudega läbi löönud? Samas saab nende kahega seostada üht karmi tendentsi multikultuurses maailmas.

Nimelt on inimeste keskmine IQ hakanud pärast sajandi kestnud kasvu mitmes Euroopa riigis langema. Psühholoogid ei suuda trendi pöördumist veel üheselt selgitada ega ole jõudnud ka kokkuleppele, kas selle pärast peaks üleüldse erilist muret tundma.

Täpsemini kirjutab kõigest sellest ERR oma Novaatori-loos “Eurooplaste IQ langeb, paanikaks pole (veel) põhjust”. Tegu on põhjaliku ülevaatega, millega tasuks igalühel tutvuda. Sealt aga leiab ühe huvitava tõiga: langustendentsis on Holland, Norra, Taani, Soome, Prantsusmaa, Suurbritannia ja ka… Eesti.

Nagu näete, on tegu valdavalt multikultuursusele rõhuvate riikidega. Eesti puhul aga on tunnetatav ilmselge ideoloogiline kaldumine just selles eelnimetatud suunas, mida näiteks teistes sotsialismiaja kogemusega riikides kohtab märgatavalt harvemini.

Hiljuti vallandus Eesti sotside ridades skandaal, kui minister Urve Palo ütles Indrek Saare kohta järgmist: “Sotside valijad on keskmisest haritumad ja intelligentsemad, juht peab vastama nende ootustele.” Palo sõnad võivad isegi õiged olla, kuid ta unustab ühe olulise fakti: sotside ideoloogia toetajad võivad olla keskmisest “haritumad”, kuid nad on sageli oma hariduse saanud marksistlikes ülikoolides ja tolle lammutav mõju nullib igasuguse tõsiseltvõetava harituse.

Muide, 1970. aastel neomarksismi loonud tegelased loobusidki nägemast proletariaati sotsialistliku revolutsiooni edasiviiva jõuna, vaid leidsid, et marksistlike veresaunade korraldajaks peab edaspidi saama vasakpoolne haritlaskond – sellised nagu Urve Palo “keskmisest haritumad ja intelligentsemad”. Paraku on sotside seltskond suuresti selline nagu on naiste õiguste eest võitlev feminist Marianne Mikko – karjäärinaine, kes ei tea midagi miljonite emade muredest ja rõõmudest, vähemalt mitte oma kogemuste põhjal – aga ta justkui esindab ka neid! Marksistid on alati olnud teoreetikud, kelle praktikat arveldatakse vangilaagrite asukate arvu järgi…

Hariduse olulisele rollile intelligentsuses  viitas vaimset vananemist uuriva Edinburghi ülikooli järeldoktor Stuart Ritchie hiljutine 600 000 inimest haaranud metaanalüüs. Iga täiendav aasta koolis käimist seostus sõltuvalt riigist 1–5 punkti kõrgema IQ-ga. Seejuures on hariduse mõju märgatav terve ülejäänud elu jooksul kõigile intellekti osadele. “Minu teada on haridus intellekti tõstmiseks kõige lollikindlam ja püsivam viis,” tõdes Ritchie. Aga kas pseudoharidus, mida pakuvad vasakliberaalide juhitavad kõrgkoolid, siiski tõstab intelligentsustaset?

Kujutage ette mõnda neist marksistlikest Lääne ülikoolidest, mis muutusid vasakideoloogia kantsideks 1968. aasta üliõpilasrahutuste ajal, mil Vietnami sõtta minemast keeldujad läksid kodumaal barrikaadidele – mida saavad need padupunased alma mater`id pakkuda mõtlevale inimesele? Tollest ajast siiani jutlustatakse neis homoideoloogiat, viimastel kümnenditel sooneutraalsust, genderismi ja muid ideoloogilisi lollusi, mis automaatselt välistavad inimese intellekti arenemise, sest nad räägivad vastu igasugusele Looduse loogikale ja seaduspärasustele.

Kuidas ka ei vaataks mehe ja naise suhte ehk heteroseksuaalsuse aluseid, siis alates genitaalide kokkusobivusest kuni teineteise vaimse täiustamise ja järglaste saamiseni klapib kõik täiuslikult, homoseksuaalsuse puhul aga ei klapi kohe miski peale ehk mõningase vaimse sideme. Homoseksualismi saaks ehk vaadelda normaalse heterosuhte mingi kaudse alternatiivina, kuid mingil juhul mitte heteroseksuaalsusega võrdse või sellest isegi ülimuslikuma seksuaalse suunitlusena. Aga on arvukalt neid “harituid”, kes loomulikkust enam näha ei oska, ebaloomulikkust ülistades aga on ise loomuvastasteks muutunud.

Kuidas ka ei vaataks teooriaid sellest, et mehe ja naise vahel võib olla kümneid erinevaid variante või et sugu pole üldse oluline, siis kõik neis teooriates lausa kisendab vaimse mandumise järele! Paraku on kõigist neist idiootsustest kinni haaranud marksistlikud ideoloogid, kes üritavad neile rumalustele teaduslikku alust anda. Ja nii nagu haritlaskond, nii ka teadlased lähevad selle totrusega kaasa, sest muidu jäävad nad ideoloogiamasina hammasrataste vahele. Selle tagajärgel sünnivad sellised pseudouurimused nagu “Geeniteadlased: rasse pole olemas” või “Homofoobia on psüühiline häire”.

Miks ma seda kõike intellektiga seostan? Sest mitte miski ei vii seda rohkem alla, kui uskumine ebaloomulikesse asjadesse kui tõelisusse! Teised ju märkavad, et need nähtused pole normaalsed ja rumalusi aktsepteerival inimesel tuleb kogu oma energia suunata oma väärastunud mõttelaadi kaitsmisele, edasi aga jäävad tal saamata kõik need teadmised elu normaalse kulgemise kohta, sest ta on keskendunud valeõpetustele! Inimesel, kes kaitseb tuliselt geiõigusi, ei jää kunagi aega, nägemaks mehe ja naise suhte tegelikku ilu.

Sama mõttelaadi väärastumisest tekkiv idioodistumine kandub edasi haridusse, mis on intellekti arengu juures ülioluline, kuid seda vaid terve mõtlemise korral. Kui haridus keskendub vaid ideoloogiale, mille aluseks on ebanormaalsus, siis tulemuseks on ajupesu hariduse sildi all koos väärastunud või ebaoluliste teadmiste pagasiga. LGBT-keskne ülikool ei suuda kunagi keskenduda akadeemiliste väärtuste õpetamisele, sest ta tegeleb olematu seksuaalse sobivuse tõestamise, sugude eitamise või muu taolisega, ja kui see läbi ei lähe, veab see pseudoharidustempel tudengid barrikaadidele. Edasi jõuame teaduseni, mis väidab, et europiidset ja negroidset rassi polegi olemas ning pole ka vahet, kas inimesel on suguti või tupp – selline teadus jõuab paratamatult Lameda Maa teooriani.

Kogu see Lääne ühiskonnas tekkinud väärmõtlemine, mis on keskendunud reaalsuse eitamisele ning väljamõeldud teooriate kaitsmisele, jõuga pealesurumisele ning selle saavutamisel ainuõigeks tunnistamisele, viib paratamatult inimese intellekti languse, mõttetegevuse väärastumise, hariduse ja teaduse labastamise ning lõppkokkuvõttes üleüldise mandumiseni, ning kõrgelt arenenud multikultuursusega riikide puhul on seda juba märgata. Eestis on see hoomatav just sotside ridades, mille üks juhte Jevgeni Ossinovski on koos Eesti 200 Margus Tsahknaga soovinud inimestel soovahetuse ülilihtsaks teha – sellised marksistlikud “intelligendid” ehk täpsustatult renegaadid on siis Eesti poliitikas!

Kommentaarid