21.07.2023
Kõik hädapätakad näitavad viimaks oma tõelist nägu.
Reformierakond ja Kaja Kallas üritavad juba pikalt tõestada, nagu oleksid nemad palju ära teinud Eesti kaitsevõime tugevdamisel, kuid nüüd selgub, et asjad on kiskunud väga rappa: on tekkinud pinged liitlastega (kelle kaitsele valitsus peamiselt loodab) ja ülepolitiseeritud Kaitseväe juhtkond külvab samuti kaost.
Eesti ja Ühendkuningriigi koostööd diviisis pitsitab argipäeva karm reaalsus, kuidas kokkulepitu päriselt ellu viia – britte kimbutab küsimus, mil moel lubadusi täita, kuid õli valab tulle Eesti Kaitseväe sisuliselt teise ohvitseri, diviisiülema kindralmojor Veiko-Vello Palmi käitumine, mis paneb retoorilised laastud lendama, kirjutab Postimees.
Nii kooruvad välja järgmised mured: britid lubasid asju, mida neil veel ei olnud, täismahus saabub brigaad Eestisse harjutama alles 2025. aastal, olulisem mängu mõjutav faktor on brittide armeereform; juba omal ajal Afganistanis Helmandis koos teenides ei leidnud eestlased brittidega kohe üldse head klappi; igapäevase õhkkonna tulikuumaks ajanud diviisiülema kindralmajor Veiko-Vello Palmi ülikeeruline iseloom; igikaudu sajast ametikohast on staabis suudetud täita ligikaudu 80 protsenti ning just vastumeelsus Palmi alluvuses töötamise suhtes on värbamist seni tõsiselt pärssinud, jne.
Siiani on meedia loonud Kaitseväest ja liitlastest vägagi lillelise pildi, kuid tundub, et tegu on herne-efektiga – pealt õitseb, alt mädaneb.
Kogu selles supis on oma roll ka kaitseminister Hanno Pevkuril, kes on üks kurikuulsatest Hunt Kriimsilmadest, kes oskavad enda arust kümme ja enamgi ametit, kuid tegelikult pole kunagi üheski ministrirollis ilmselt suutnud sisse elada – Pevkur jäi siseministrina põhjalikult hätta ka idapiiri väljaehitamisel. Kui minister ei suuda kaitsesektoris hakkama saada, libiseb kogu valdkond kaosesse.
Kindlasti mõjutab olukorda negatiivselt ka Kaitseväe juhtkonna ülepolitiseeritus. Kindral Martin Herem on juba pikka aega teinud meedias politiseeritud avaldusi, tülitsenud sotsiaalmeedias poliitikutega, avaldanud ajakirjanduses tundlikku infot (Eestil pidavat jaguma laskemoona kõigi idapiiri taha jäänud Vene tehnika jaoks) jne. Viimasel ajal võttis meedias üha enam sõna ka kindralmajor Veiko-Vello Palm. Demokraatlikes riikides sõjaväelased lihtsalt ei sekku poliitikasse, kuid Eestis on Reformierakonna valitsus pigem nad poliitikas enda poolele tõmmanud.
Kogu sel lool on aga ohtlik taust: kuigi Reformierakond ja Kaja Kallas väidavad, et Eesti polevat kunagi nii kaitstud olnud kui praegu, on telgitagused tegelikult väga hämarad – pinged liitlastega, aeglus Kaitseväe võimekuste väljaarendamisel ja puuduste likvideerimisel, ülepolitiseeritud kõrgem sõjaline juhtkond, samas aga massiline valitsuse poolt soodstatav venestumine, mis on ilmselt tekitanud Eestisse tugeva viienda kolonni, nagu oli see Krimmis enne Vene invasiooni.
Lisaks ajab Kaja Kallase valitsus Hanno Pevkuri aktiivsel toel tülli eesti rahvast ja tema Kaitseväge, tekitades suuri pingeid teerullipoliitikaga Nursipalu ja Soodla laskealade laiendamisel, see vastasseis aga on kasulik teadagi kellele.
Uued Uudised