“Mitmekesisus” ei rikasta, vaid tekitab põhjaliku ebaturvalisuse

Vasakliberaalid levitavad jätkuvalt müüti, et “mitmekesisus rikastab”, kuid kogu maailma praktika näitab, et asjad on tegelikult vastupidised.

Kui Prantsusmaa poleks oma riiki “rikastanud” miljonite moslemitega, ei peaks nad olüpiamängude ajaks kümneid tuhandeid sõdureid tänavatele tooma – “mitmekesisus” on suurtesse moslemikogukondadesse kinnistanud radikaalsed “püha sõja ideed”. Kui Saksamaa ja teised Lääne-Euroopa riigid poleks ajanud “Wir haben Platz”-poliitikat, poleks Gaza sõda jõudnud emotsionaalselt Euroopa tänavatele.

Eestil on oma kogemus samuti olemas. Kui poleks olnud Nõukogude okupatsiooni, mil siia veeti 300 000 teiste liiduvabariikide venekeelset, siis poleks Eestil praegu muret Putini-meelse “viienda kolonni” pärast, meie politseinikud ei peaks olema 9. mail kõrgendatud valmiduses, siinne haridussüsteem ei peaks 33 aastat pärast taasiseseisvumist murdma pead eestikeelsele haridusele ülemineku pärast jne.

Kui Kaja Kallas poleks võimule pääsenuna alustanud massisisserände soodustamist, ei peaks kapo aastaraamatus kirjutama ohust, mida kätkeb endas kiiresti suurenev islamikogukond, eestlased ei peaks muretsema sellepärast, et vene keel vallutab üha uusi eluvaldkondi ja eesti keel sunnitakse taanduma, ja nii edasi.

“Mitmekesisus” toob tegelikult kaasa kultuurikonfliktid ja lõhub ühiskonna sidususe. Näiteks Kanada on äärmusliberaal Justin Trudeau valitsedes soodustanud kõigi rasside sisserännet, välja arvatud valged, ning seetõttu on sealne ühiskond nüüd täis Ida-Aasia inimesi, araablasi ja moslemeid, aafriklasi ja latiinosid – ning nende puhul on kultuurilist ühisosa raske leida. Lootus, et inimesi ühendab erinevate kultuuride positiivne osa, on naiivne, raske on ühitada moslemite suhtumist naistesse näiteks juutide suhtumisega, kus naise järgi arvestatakse põlvnemist.

Sama naiivne on eeldada, et inimesi võiks ühendada “mitmekesisus” vähemuste, eriti seksuaalvähemuste raames, sest esiteks tõstetakse sellise poliitikaga pjedestaalile viljatud kooslused ja pannakse nad ettepoole traditsioonilisest mehest, naisest ja lastest koosnevast perest, ning teiseks, vähemused on üldjuhul oma positsiooni kindlustamisel väga agressiivsed.

Tasub vaid jälgida liberaalset Lääne ühiskonda, kas Saksamaal, USA-s, Suurbritannias, Rootsis või mujal, siis näeb ilmeksimatult ära, kuidas “mitmekesisus” on toonud tänavatele meeletult uusi konflikte – nii on migrandikogukonna korraldatavad Eritrea kultuuripäevad alati endaga kaasa toonud kokkupõrked selle Aafrika riigi valitsuse toetajate ja vastaste vahel, see on juhtunud Saksamaal, Hollandis, Rootsis, Venemaal ja mujalgi.

“Mitmekesisus” tähendabki pigem mitmekesisust tegevustes – stabiilse heaoluühiskonna asemele saab meeleavaldused, tänavakokkupõrked, kuritegevuse kasvu, terrorismi, viha ja vaenu ka väljaspool Euroopat toimuva (Gaza sõda, Mägi-Karabahhi konflikt, türgi-kurdi vastuolud) raames.

Uued Uudised